Viis viga mõtlemises, mis su asjadega toimetuleku võime tapavad

 (5)
Ajaplaneerimine.
Ajaplaneerimine.Foto: Scanpix, PantherMedia / Michail Panagiotidis

Kui oled mõnikord masenduses, kuivõrd vähe asju sa tööl jõuad ära teha, siis lohutusek võib öelda, et sa ei ole selliste tundmustega üksi. Uuringud kinnitavad, et vaid 26% inimestest lahkub tööpäeva lõpus kontorist nii, et on kõik plaanitu teoks teinud.

Tavaline on tunne, et oled terve päeva midagi teinud, kuid valmis ei ole midagi olulist saanud. Loomulikult ei pea olema tulemuslik robot, kel iga sekundi kasutamine on optimeeritud, kuid siiski tahab suurem osa meist olla efektiivsed ning asjad tehtud saada. Esimene samm selleks on aru saada, millised on need peamised mentaalsed vead, mis ei lase meil keskenduda ning mõtestatud tegevust lõpule viia, kirjutab doktorikraadiga endine kliiniline psühholoog Alice Boyes Harvard Business Review blogis.

Siin on viis sellist põhilist viga:

1. Sa ülehindad oma igapäevast keskendunud oleku aega

Pikaajalised loomingulised projektid, strateegiline mõtlemine ning oskuste ning suhete arendamine nõuavad palju keskendunud tähelepanu. Üsna lihtne on optimistlikult arvata, et sul on tööks terve päev või seitse pikka tundi ning sa planeerid oma prioriteedid sellest eeldusest lähtuvalt. Paraku võtavad e-meilid, nõupidamised, kohtumised, telefonikõned ning kiired küsimused meil kontoris väga palju aega. Uuringud on näidanud, et inimesel on päeva jooksul vaid tund ning 12 minutit sellist aega, mil ta saab segamatult keskenduda.

Seotud lood:

Kui teadvustad, kui vähe aega sul keskendumist nõudva töö jaoks tegelikult on, saad karmikäelisemalt oma prioriteedid paika panna. Ning ennast väliste segajate vastu kaitsta. Kui sul on 60-90 minutit aega, püüa keskenduda suurtele eesmärkidele ( kuigi võib olla kiusatus tegeleda ajatundlikuma rutiinse tööga).

2. Sa heidad kõrvale end tõestanud meetodid, mis tunduvad liiga igavad või lihtsad

Oled kindlasti kuulnud, et planeerimine on asjade toimimise alus. Ehk planeeri millal ja mida sa teed ning kuidas esile kerkivad takistused ületad.

Kasuta igavaid kuid ennast tõestanud strateegiaid igal võimalikul moel. Püüa saada paremaks lihtsate ideed loomingulisel rakendamisel, mitte ära püüa leida uusi keerulisi ideid.

3. Tahad muuta kõike korraga

Sageli arvame, et mingi kindla harjumuse muutmine aitab meil tulemuslikumalt tegutseda, kuid ei suuda seda muutust teha. Näiteks võid küll arvata, et rohkem korralikku und aitab sul olla tööl tulemuslikum, kuid öökullina ei lähe sa varem magama. Selle asemel, et püüda teha asju, mis sulle ei meeldi ega sobi, tee muutusi, mis ei tundugi nii suured. Näiteks muuda kodust valgustust, või jäta tööpäeva viimane pooltund järgmise päeva planeerimiseks.

Kui aga arvad, et pead muutma kohe kõike, et pead nui neljaks kaks tundi varem magama minema, või keskendud sellele, et ei taha ka magamistoas nutiseadmest loobuda, siis ei muuda sa lõpuks midagi. Muuda väikesi asju ja nii suureneb su valmisolek ka suuremate muudatuste tegemiseks.

4. Oled unustanud kuidas täita korduvaid, kuid samas harva juhtuvaid ülesandeid

Kui pead mingit ülesannet igapäevaselt täitama, siis tõenäoliselt oled välja töötanud viisi, kuidas asi tehtud saaks. Kui aga pead midagi tegema korra või kaks aastas, ei pruugi see niimoodi olla. Kui oled saanud tehtud midagi, mida pead ka tulevikus kordama, kirjuta endale instruktsioonid, kuidas seda kõige efektiivsemalt teha ning hoia seda juhist kättesaadavas kohas.

5. Alahindad väikeste energia/ ajaröövlite negatiivset mõju

Väikestel ajaleketel võib olla oluliselt suurem negatiivne mõju kui inimesed arvavad. Need kümme minutit, mille kulutasid võtmete otsimisele või vastasid e-kirjale, mis tegelikult ei vajanudki kohest vastust, on üksikult võttes muidugi väike asi. Kuid palju selliseid juhtumisi häirivad su päeva kulgu, toovad negatiivseid mõtteid ning kulutavad energiat.