Teise maailmasõja ajal loodi Šveitsis firma Crypto AG, mis näis olevat neutraalne erafirma. Firma pakkus suure osa eelmisest sajandist krüpteeritud sidelahendusi rohkem kui 120 riigile.

Washington Post avalikustas 11. veebruaril, et näilise Šveitsi firma lõid tegelikult CIA ja Saksamaa salateenistus BND ning nad jälgisid salaja kogu suhtlust. Crypto AG süsteeme ja lahendusi müüdi üle kogu maailma ning see võimaldas Ameerikal ja Saksamaal ligi pääseda mõõtmatul hulgal salastatud infole, sealhulgas näiteks vaenlaste suhtlusele Falklandi sõjas või Iraani pantvangikriisi ajal.

Läbi Crypto AG teostatud luuremissiooni kutsuti algul missioon „Thesaurus“ ning hiljem sai sellest „Rubicon“. CIA ja BND jätkasid ühist luuretööd kuni 1990ndate aastateni, kui CIA ostis Saksamaa osaluse firmast välja. Sealt edasi oli Ameerika Luure Keskagentuuril 2018. aastani ainuligipääs salastatud infole. Seejärel peatati missioon, kuna uute tehnoloogiasaavutuste tõttu pole enam selline jälgimine vajalik. Ajalugu on näidanud, et USA siiski jälgib vajaduse või soovi korral inimeste eraelusid ning on varemgi ülemaailmset privaatsust rikkunud.

Krüptovaluutade hulgas on mitu kuulsamat projekti, mille eesmärgiks on luua võimalused tõeliselt privaatsete maksete ja sõnumite edastamiseks. Monero ja Zcash tegelevad turvalise maksevõimaluse loomisega ning sõnumiplatvorm Telegram koos oma uue TON plokiahela tehnoloogiaga loodab võimaldada tõelist privaatsust sõnumiedastustes.