Sealt edasi hakkasid nii valitsus kui erainvestorid järjest uusi uurimiskeskuseid avama. Hiina eesmärk on saada kogu plokiahela arenduse eestvedajaks. Hiinlased on esitanud üle 6000 plokiahelaga seotud patendiavalduse.

Hiina on alati olnud uue tehnoloogia kuritarvitamise vastu. 2017. aastal keelati paljud esmapakkumised (ICO-d) ning tavavaluuta eest krüpto ostmine. Sellest hoolimata on Hiinas kõige aktiivsem turg ning enamik ülemaailmseid projekte on liikunud just sinna.

Hiina on olnud väga oluline digivaluutade kaevandaja ning sellega teenitud kasumid on jäänud sinna riiki. Samal ajal on Hiina keskklass ülejäänud maailmaga võrreldes investeerimisest rohkem huvitatud.

President Xi andis oktoobri lõpus mitu plokiahelat soosivat kommentaari. Kuna Hiina on suurriik ning nüüdseks uuest tehnoloogiast väga huvitatud, siis on neil võimalik lähitulevikus selle arendusele suunata tohutus koguses ressursse. Hiina ülikoolid pakuvad juba plokiahela teemalisi kursusi ning valitus korraldab igapäevaselt sündmusi, mis õpetavad erasektorile uue tehnoloogia võimalusi.

Samuti on Hiina mõistnud, et avalik ligipääs ja avaliku sektori projektid on suur osa plokiahela tehnoloogia baasväärtustest. Hiina on endiselt selles osas ettevaatlik, kuid viimase aja sündmused näitavad, et nad on muutustele pühendunud.

Shanghai valitsus ja Conflux teevad koostööd ning loovad Plokiahela Instituudi, mille eesmärgiks on toetada uue ülemaailmse ökosüsteemi loomist. See sisaldab nii oma valuutat kui palju väiksemaid projekte. Tsentraliseeritud valitsus ja plokiahela tehnoloogia on vastuoluline kombinatsioon. Sellegipoolest on riiklikul tasandil toetatud krüptovaluuta väga oluline järgmine samm. Selle projekti edu oleks maailma majandusele ja plokiahela tehnoloogiale ülimalt positiivne areng.