Krüptoliit: mis on rahapesu ja kuidas krüptovarad seda ennetada aitavad?

 (5)
Krüptoraha
Krüptoraha automaatFoto: Priit Simson

Eesti Krüptoraha Liit tunnustab Eesti Rahandusministeeriumit ja RABi, kes regulaatorina olid aastaid tagasi ühed maailma esimesed, kes tulid välja krüptovääringute regulatsiooniga. Esimene samm oli tehtud ja täna on liidul juba kogemus, millest õppida ning sellest tulenevalt on välja töötatud uus litsentsipoliitika, mille tulemusena on turg palju rohkem selginemas.

Kuid palju on veel ära teha.

Ülereguleerimine on turule ohtlik

"Kui laiemalt vaadata, siis minu hinnangul on rahapesu puudutavad regulatsioonid liiga kaugele läinud ning justkui vabandades välja hiljutist panganduse rahapesuskandaali, reageeritakse etteruttavalt üle ka krüptovääringute puhul," kommenteerib Eesti Krüptoraha Liidu juhatuse liige ja konsultatsiooniettevõtte Equalnine juht Asse Sauga. "Pangad ja finantstehnoloogia ettevõtted ägavad pidevalt karmistuvate ja muutuvate rahapesuregulatsioonide all. Finantstoodete haldustarkvaradest on aegade jooksul saanud rahapesuennetustarkvarad. Klientide kontosid suletakse ilma selge põhjuseta, konto loomine on järjest keerulisem bürokraatia, limiite langetatakse ja üha karmimalt kiputakse tavakliendi ja ettevõtluse vabaduse kallale. Selles valguses tundub suuremat vabadust, anonüümsust, kiirust, lihtsust ja privaatsust pakkuv krüptorahandus justkui päästepaat paljudele. Rahapesu regulatsioonid on läbi aegade tõsiselt karmistunud ja Base Institute of Governance rahapesu võitluse indeksis on Eesti üllatuslikult madalaima rahapesuriskiga riik. Samas on tavatarbija ja ettevõtja elu aga palju ebamugavamaks läinud ning rahapesu käib ikka täie hooga edasi."

Seotud lood:

Miks see siis nii on?

Kõigepealt, mis asi rahapesu üldse on?

Sauga sõnul on mingil moel välja kujunenud üldlevinud arvamus, et rahapesu alla liigitub automaatselt ülekanne, mille usaldusväärset päritolu pole olnud võimalik lihtsalt tõestada. See läheb vastuollu Euroopa Liidu õigusriigi põhimõtetega, millest üks on süütuse presumptsioon: EV PS § 22 "Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus." Ehk siis iga ülekannet, mille kuritegelikku päritolu pole olnud võimalik tõestada, ei tohiks liigitada rahapesu alla. Viimast rahapesu skandaali iseloomustab just aga vastupidine olukord, mis tekitab tunde, et rahapesu on väga pakiline probleem.

Milline on aga tegelik rahapesu?

"Rahapesu kui selline on märksa keerulisem protsess, kui esmapilgul paista võib," räägib Sauga. "Tihti toimub see kõrgelt üle tavatarbijate ja väikeettevõtete peade. Mängus on mitte suured, vaid väga suured summad."

Ning nagu ka skandaalid on näidanud - seotud on enamasti peamised väravad finantsmaailmas - pangandus. Toimiv rahapesuskeem sisaldab tihti mitmeid erinevaid finantsinstitutsioone, finantsturge, millel finantstoodetega väärtust puhastatakse ja ringi keerutatakse, erinevaid väravaid, kus näiteks sularahast saab digiraha, digirahast saavad erinevad kaubad, kinkekaardid, turuinstrumendid ning lõpuks digirahast jälle sularaha.

Kõik algab eelkuriteost ning kriminaalsel teel teenitud varast, millele järgneb rahapesuprotsess, mis koosneb peamiselt kolmest komponendist:

1. Paigutamine - kriminaalsel teel loodud raha (enamasti sularaha) paigutatakse läbi panganduse, finantsturgude, kasiinode, poodide või valuutavahetuskeskkondade olemasolevasse finantssüsteemi.

2. Kihistamine - eesmärk on võimalikult palju raha päritolu jälgi segada. Luuakse erinevaid kihte, kus ja kuidas väärtust ringi keerutatakse, et oleks keerulisem jälgida. Tavaliselt toimib see, kasutades erinevaid vahetusteenuseid nagu finantsturud, erinevad varad, ostu-müügi keskkonnad, valuutavahetuspunktid, poed, teenusepakkujad jne. Pannakse vara ühest otsast sisse ning võetakse teisest otsast välja ja nii korduvalt, luues erinevaid kihte ja tehes jälgimine keerulisemaks. Siin kasutatakse tihti ka erinevaid offshore piirkondi. Üksikutel juhtudel on kasutatud ka krüptovarasid.

3. Integratsioon - viimane osa rahapesuprotsessist, kus vara on "piisavalt puhas" ja see integreeritakse läbi pangandussüsteemi tagasi tavapärasesse majandusse.

"Sellest protsessist näeme, et rahapesu hõlmab tervikuna väga paljusid erinevaid institutsioone, sektoreid ja erinevaid varaliike. Ning krüptovääringud on siinkohal lihtsalt üks väga väike täiendus uue varaliigi näol," toob Sauga välja. "Varaliigi, mida tegelikult kasutatakse täna rahapesus ülivähe."

Ka värskes RABi uuringus on välja toodud, et "Europoli hinnangul pestakse kõigest 3-4% kogu maailma „mustast" rahast virtuaalvääringute abil. "

Sarnasele järeldusele on ka jõudnud Swifti väljastatud "Follow the money" uuring, mis väidab, et võrreldes sularahaga on krüptovääringute kasutamine täna marginaalne.

Üks maailma juhtivaid krüptovääringute ja plokiahela analüüsi ettevõtteid Chainalysis ning ÜRO narko ja kuritegude talitus mõlemad väidavad 2019. aastal väljastatud uuringus, et iga pestud 800 USD kohta kasutatakse kõigest 1 dollari väärtuses bitcoine. Ehk siis traditsioonilisel viisil pestakse raha ligi 800 korda tihemini kui krüptorahadega.

"Jah, krüptorahad pakuvad teatud määral suuremat privaatsust ja anonüümsust ning teisalt on kasutajad seda hakanud infoajastul ka rohkem väärtustama," tõdeb Sauga.
Sama Chainanalysis uuring väidab, et näiteks miksimisteenuseid (mis aitavad jälgi segada privaatsuskaitse eesmärgil) kasutatakse kõigest 2,7% kriminaalseteks tegevusteks ning ainult 8,7% kõikidest miksitud krüptovääringutest on varastatud, millest saame järeldada, et üle 90% kasutatakse miksereid pigem privaatsuse kaitseks.

Krüptorahanduse tehnoloogia kui võimalus rahapesu tõkestamiseks

"Nagu varemalt kommenteerisin, siis rahapesu käib kaugelt üle tavatarbijate peade ja on seotud väga suurte summadega. Toon ühe näite, ütleme, et ettevõttel N on kriminaalset tulu 100 miljoni USD eest. Nüüd on otsustajatel palju erinevaid valikuid, kuidas see raha legaalsena pangandussüsteemi saada. Kas kasutada lihtsamaid ja odavamaid skeeme või kallemaid ja keerulisemaid. Oletame, et otsustajatel on paar head tuttavat kahes erinevas pangas kõrgel kohal. Võtmeisikutele pakutakse mõlemale näiteks 1 miljon USD, et nad oma panga sees korraldaksid protsessi selliselt, et ülejäänud 98 miljonit nutikalt ja varjatult pangast läbi käiks. Loomulikult võtavad nad suure riski, kuid 1 miljon on ka väga suur summa. Ja ongi juba 2 kihti loodud, millega jälgi segada. Ehk siis panganduses on protsessid, mille autorid ja juhid on inimesed ja inimesed samas on oma olemuselt väga kergesti mõjutatavad - piisavalt suure summa ees muudavad paljud oma põhimõtteid ja on nõus oma karjääriga riskima. Tavapärane korruptsioonijuhtum," toob ta näite.

Krüptorahanduse alustehnoloogiana kasutataval plokiahelal aga seevastu on Sauga sõnul kõik võrdsed ja korruptsioon on välistatud. "Protsesse ei ole võimalik mitte kellelgi muuta, oled sa platvormi looja, juht, arendaja, omanik või tavakasutaja," selgitab ta. "Plokiahela aluseks olev matemaatika ja loogika on kuningas, mida kõik usaldavad ja järgivad. Ehk on välistatud igasugune korruptsiooni tekkimise võimalus juba eos, süsteemisiseselt. See on ka põhjuseks, miks näiteks bitcoine ei ole võimalik mitte kellelgi lihtsalt juurde printida. Sest matemaatika ja ülikõrge turvalisus kaitseb seda ja nii bitcoini anonüümne looja, kui igapäevane kasutaja on platvormi ees võrdsed ning ei saa enam aluspõhimõtteid muuta."

Lisaks on tema sõnul tegemist avaliku andmestikuga, mis erinevalt näiteks suletud pangandusmaailmast ja offshore piirkondadest loob võimaluse krüptoraha platvormide peale kõikvõimalikke väga võimsaid ja nutikaid analüüsivahendeid ehitada. Mida on ka juba tehtud. Chainanalys ja Coinfirm on mõned juhtivad paljudest, mis oskavad erinevate krüptovarade puhul määrata ülekannete allika seotuse tõenäosust kuritegelike aadressidega. Ja selliste vahendite hulk suureneb pidevalt, mis tähendab kiiresti kasvavat turvalisust ja võimekust mitte ainult jälgida, vaid isegi ennetada erinevat kriminaalset tegevust krüptoraha platvormide peal oluliselt kiiremini kui tavapärases pangandusmaailmas. See on ka üks põhjustest, miks krüptovääringud ei ole väga eelistatud rahapesu kasutamise vahend.

Kokkuvõtteks

"Näeme üle maailma suuri muutusi finantssektoris, kus palju on välja tulnud erinevaid korruptsioonijuhtumeid ja rahapesuskandaale, mis justkui on pannud suurema rõhu nii regulaatorile kui ka pangandusele. See omakorda on käivitanud liikumise, kus püütakse palju ennetada ja (üle)reguleerida, mis on teinud ettevõtluskeskkonna keerulisemaks ja mõjunud finantstoodete, teenuste disainile ning kasutusmugavusele väljakutsuvalt. Alati otsitakse tasakaalu turvalisuse ja mugavuse vahel - kõige turvalisem arvuti on internetita arvuti," ütleb Eesti Krüptoraha Liidu juhatuse liige ja konsultatsiooniettevõtte Equalnine juht Asse Sauga. "Krüptorahanduse tulek on loonud kõrvale täiesti uue paraleelmaailma, mis toimib välistest regulatsioonidest sõltumatult, sest on reguleeritud hoopiski seespoolt. Ning mis täna pakub tarbijale väga head alternatiivi, olles odav, globaalne, kiire ja mugav. Samas on selles paralleelmaailmas üüratult suur potentsiaal kõiki meie tänaseid protsesse turvalisemaks, mugavamaks ja efektiivsemaks muuta. Ja seda arengut ei tohiks keskkonna ülereguleerimisega kindlasti pidurdada. Krüptorahatehnoloogiad otsivad keskkonda, kus on parimad eeldused arenguks, kus on parimad insenerid, teadmised ja potentsiaal. Ning väga suurt rolli mängib siin ka regulaatori avatus, koostöövalmidus ning virtuaalmaailma ja pärismaailma loodud tugev side! Sest need kaks maailma ei kao kuskile, vaid peavad üks hetk kokku saama, täiendades teineteist ja võttes teineteiselt parima, luues veel turvalisema ja tervema keskkonna meile kõigile."