Krüptorahanduse eksperdid murravad rahaga seotud mustreid: raha kasvab küll puu otsas!

 (7)
Rahapuu
rahapuuFoto: Argo Ingver

Inimestel on rahaga seotud mõttemustrid, mida me endaga kaasas kanname ning mida oleme juba lapsepõlvest saadik külge korjanud vanematelt, vanavanematelt ning kõigilt, kellega oleme koos üles kasvatanud, märgivad Equalnine krüptovarade koolitusi korraldavad Asse Sauga ja Bruno Jänes.

Nad soovitavad järele mõelda, kuidas minevikust võetud mõttemustrid on teie suhet rahaga mõjutanud.

Raha ei kasva puu otsas

"Seda olen kuulnud väga tihti, tegelikult üha rohkem, kui ma olen hakanud raha rohkem uurima ja sellest paremini aru saama, siis tegelikult üsnagi ikka kasvab, kuidas seda täna juurde luuakse ja rahapuud on täiesti olemas, neile on lihtsalt vaja lähemale sattuda. Seega raha kasvab puu otsas," kinnitab Change Invest nõukogu liige, Eesti Krüptoraha Liidu kaasasutaja, infotehnoloogia taustaga krüptorahanduse ja plokiahela ekspert, investor, koolitaja ja konsultant Asse Sauga.

Raha on piiratud hulk

"Jällegi, nii ja naa, see on hästi levinud mõtteviis, et mul on piiratud hulk raha ja seetõttu ma ei saa endale teatud asju lubada või minna kuskile reisile," toob välja IT valdkonna ekspert, meeskonnaliider, koolitaja, investor, krüptorahanduse ja plokiahela ekspert Bruno Jänes.

Jänes ütleb, et kui enda rahakotti vaadata, siis on raha piiramatu hulk. Küsimus on lihtsalt selles, kuhu oma fookus suunata - kas sellele, et mul on raha vähe ja piiratult või sellele, et kuidas saaks seda juurde tekitada. "Mõte loob meie maailma. Kui ma ostan endale punase Škoda, siis ma märkan mingi hetk, et linnas on palju punaseid Škodasid tekkinud. See ei tähenda, et linnas enne ei olnud neid punaseid Škodasid, vaid see tähendab seda, et ma olen oma meele fokusseerinud rohkem sellele autole, millega ma ise igapäevaselt sõidan," selgitab ta piltlikult.

Täpselt samamoodi on tema sõnul ka igasuguste muude mõtete, mõttemustrite ja fookuse hoidmisega, seda on võimalik ka harjutada ja muuta. Kui me keskendume sellele, et raha on piiramatult ja fokusseerime sellele, kuidas seda endale juurde tekitada, siis see on palju mõistlikum.

Raha tuleb teenida raske tööga

"Jällegi see on üks äärmus. Teine äärmus on see, et istun, vaatan telekat ja raha lihtsalt tuleb. Ma olen ise mõlemas kohas olnud ja tegelikult tõde on seal kuskil keskel," tõdeb Sauga.

Tema sõnul on olulisem see, et tuleb tööd teha, vaeva näha ja end väärtuslikuks töötada. "Selleks, et midagi saada, lihtsalt olemisest ei piisa, selleks tuleb ka mingit väärtust luua," ütleb ta.

Tema on selle mustri lõhkumiseks loonud suhtumise, kus võtab raha kui auhinda - kui teed midagi sellist, mis sulle ka niisama meeldib ja mida naudid, siis on raha kui auhind. Paljud on sellises olukorras, kus tehakse rasket tööd, aga ei osata endale raha küsida. Väga oluline end väärtustada ja premeerida. "On hea asju pigem mitte raha pärast teha, vaid võtta raha kui kõrvalefekti ja auhinda, teha seda, mida endale meeldib teha," ütleb ta.

Raha teeb inimese halvaks ja toob tema halvad küljed välja

Krüptoraha eksperdid tõdevad, et raha toob küll halvad küljed välja, aga see otseselt ei muuda inimest, vaid võimendab enne olemas olnud iseloomuomadusi. "Näiteks Harry Potteri looja J. K. Rowling, kes on praegu tänu oma loomingule multimiljonär - ta endiselt kirjutab ning investeerib," kirjeldab Sauga. Väga palju on olnud ka neid juhtumeid, kus mingisugune imelaps on mõne albumiga väga rikkaks saanud ja on narko võõrutusravil lõpetanud. Talle on antud kätte raha ja võim, aga tal ei ole oskust, kuidas seda kasutada ning ta ei ole ka veel täiskasvanuks saanud, siis on raha võimendanud tema halvale teele minekut.

"Lõpuks on inimene ikka see, kes teeb neid otsuseid ja raha võimendab seda, kuhu seda panna," tõdevad nad.

Raha ei tee õnnelikuks

Sellele julgevad Bruno Jänes ja Asse Sauga samuti vastu vaielda - nende sõnul on raha tänases majandusmudelis vahend, kuidas luua ja baasvajadusi täita. Kui baasvajadused on täidetud, siis saab enda õnnelikkusega tegelema hakata.

"Raha otseselt õnnelikuks ei tee, aga seda on siiski vaja selleks, et oma baasvajadused ära täita. Kui need on täidetud, siis saab hakata oma teekonnaga tegelema, sest õnnelik olemine ja selles elamine on hea enesearenguteekond ning lõpuks otsus, kuhu lõpuks jõuda, aga selleks, et sellega tegeleda, on siiski raha vajalik, et oma põhivajadused rahuldada vähemalt seni, kuni meil ei ole kodanikupalka," tõdevad nad.