"Aga ometigi on see tehnoloogia, mida tegelikult ei õpetata koolis just kuigi palju," selgitavad nad. "Viimasel ajal on küll õnneks rohkem hakatud seda koolis õpetama, aga inimesed ei tea just palju rahast ega sellest, kust see tuleb, mis see on ja kuidas seda kasutada, see rahandusteadlikkus on pigem madal."

Raha on väärtuse kandja ja vahetusvahend. "See tähendab seda, et rahal peab olema üheselt arusaadav väärtuse kandjaroll ehk kui ma lähen sellega kaupmehe juurde midagi ostma näiteks 100 € eest, siis kaupmees näeb seda saja eurost ja ta teab, et see on usaldusväärne. Kui ta selle vastu võtab, siis ta saab sellega minna ka järgmisesse kohta," selgitab Asse.

Rahal on ka üheselt toodete ja teenustega mõõdetav väärtus. "Kui ma ostan näiteks kaupmehe käest tordi või leiva, siis kaupmees teab, mis on leiva koostis ja kui palju see talle maksma läks, siis ta saab arvestada oma kasumi sealt ja ta teab, et ta saab järgmise leiva koostised minu makstud rahatähega kaetud. See on üheselt arusaadav väärtusekandja tehingutes," selgitab ta.

Väärtuse hoidja tähendab Asse sõnul, et näiteks saja euro eest saab mingi kindla ühiku, mingisuguseid kaupu või teenuseid ja saab olla kindel, et ma saab ka homme sama ühiku, sama palju kaupu ja teenuseid, seda ka nädala või kuu pärast.

Mis teeb rahast raha?

100 dollarit on võimalik jagada sajaks ühe dollariseks või kaheks 50 dollariseks, üks dollar või üks euro on jaotatav sajaks sendiks, sellega saab matemaatilisi tehteid teha mugavalt. "Digitaalsel rahal on see eriti mugavaks tehtud, kontolt võetakse lihtsalt paras summa maha, aga sellega saab matemaatilisi tehteid teha, arvet pidada, raamatupidamise arvutusi teha," selgitab Asse.

Raha on ka kaup - ehk see on turul kaubeldav ja sellel on turult tulenev nõudluse-pakkumise suhe ning sellest tulenev väärtus.

Rahaga on mugav maksta ja makseid teha. "Kui toome võrdluseks siia kulla ja euro, siis kuld on ülimalt hea väärtusehoidja, aga see ei ole kõige parem arvestusühik ega vahetusvahend. See on üsnagi hea kaup, aga see ei ole hea maksevahend," toob Asse välja. "Sellega on keeruline maksta, keeruline kaasas kanda, tükeldada. Kullamündid, paberraha või digitaalne raha parem maksevahend."

Tihti arutatakse, kuidas mingisugune vara või raha saab oma väärtuse. Asse sõnul on selleks kaks viisi. Levinum viis kujuneb turgudelt pakkumise ja nõudluse suhte kaudu - kui on suurem pakkumine, siis läheb hind odavamaks, kui on suurem nõudlus ja väiksem pakkumine, siis läheb hind kallimaks. "Nii on absoluutselt iga raha ja varaga," selgitab ta.

Teine viis on algoritmiliselt. "Selleks on palju erinevaid metoodikaid ja see on juba palju keerulisem, aga sealt arvestatakse mingisuguses ajaühikus käivet, kui suur on jaotamiskonfitsent, kui palju rahakotte on võrgus ja kui võrdselt on rahakottide vahel raha jaotatud, siis käive ja kogu turu maht ja väljundiks tuleb vara või raha väärtus," selgitab Asse Sauga, et see on juba see, mis annab oluliselt täpsemalt väärtused.

Kes on Asse Sauga ja Bruno Jänes
Asse Sauga on Change Invest nõukogu liige, Eesti Krüptoraha Liidu kaasasutaja, infotehnoloogia taustaga krüptorahanduse ja plokiahela ekspert, investor, koolitaja ja konsultant. Ta on töötanud IT-firmas Microlink ja Rahandusministeeriumis ning LHV palkas ta esimese pangana maailmas plokiahela eksperdiks. Ta on kirjutanud ka raamatu "Kõik sai alguse Bitcoinist". Bruno Jänes on olnud krüptorahanduse valdkonnas 2014. aastast. Kogu oma täiskasvanuelu on ta tegutsenud tehnoloogia- ja IT-valdkonnas. Krüptoraha kauplemine on talle oluline ning ta jagab koolitusel enda oskuseid, teadmisi ja mõtteid krüptoraha kohta.