Inimese jaoks, kellel on krüptosse tehtud väiksed investeeringud, on tegemist olematu riskiga. Aga igaüks, kelle rahakotis on miljonite dollarite väärtuses bitcoini, võtab paraku riski, sest on justkui iseenda pank.

Kui Pavel Lerner ja Skycoini asutaja rööviti, hakkasid nii krüptomiljonärid kui tegevjuhid ihukaitsjaid palkama. Leedust pärit Tadas Kasputis ei pidanud seda vajalikuks, kuni ta lükati oma kodulinnas Kaunases mikrobussi ning prooviti ähvardades tema bitcoini rahakoti paroole teada saada. Plaan ei läinud läbi ja kurjategijad on vahistatud, kuid Kasputise jaoks oli juhtum piisav, et võtta kasutusele uued turvameetmed.

Ethereumi kaaslooja Anthony Di Iorio on nüüdseks palganud 7 täiskohaga ihukaitsjat. Ta ütles, et olles iseenda pangaks tunneb ta, et on ohus. Litecoini loojal Charlie Lee’l on enda “turvaülem”, kes on tema isiklik ihukaitsja ning esindab teda vahest ka kohtumistel.

Kuigi hetkel on krüptomiljonäride turvatunne ohtu sattunud, võib see probleem lähitulevikus mööduda. Praegu on mõistlik pöörduda sellises olukorras turvafirma poole, kuid on tõenäoline, et varsti hakatakse pakkuma krüptorahakottide turvalise hoiustamise teenust. See idee ei erine väga palju pangaseifidest.

On ka teistsuguseid põhjuseid, miks ihukaitsjaid palgatakse. Kuna krüptovaluutade juures mängib väga olulist rolli detsentraliseerimine, siis nii nende loojate kui tegevjuhtide seas on inimesi, kes eelistavad juba põhimõtte pärast turvalisuse eest vastutamise enda peale võtta. Nende jaoks on usaldamatus politsei ja riiklike turvameetmete vastu oluline avalik hoiak.

Seega on krüptomaailmas erinevaid põhjuseid ihukaitsjate palkamiseks. Mõni peab seda vajalikuks, sest on juba napilt kurjategijate käest pääsenud, teised teevad seda oma sügavamate tõekspidamiste tõttu. Samal ajal on ka väga märkimisväärseid krüptoeliidi liikmeid, kes pole kasutusele võtnud mingeid lisaturvameetmeid (näiteks Ethereumi looja Vitalik Buterin).