Millest sõltub bitcoini ülekandetasu?


Millest sõltub bitcoini ülekandetasu?
Asse Sauga Foto: Karen Härms

Eesti Krüptoraha Liidu kaasasutaja, infotehnoloogia taustaga krüptorahanduse ja plokiahela ekspert, investor, koolitaja ja konsultandi Asse Sauga raamat "Kõik sai alguse Bitcoinist" annab põgusa ülevaate krüptoraha tehnoloogiatest ning on lihtsaks teejuhiks krüptorahade maailmas. Sellest artiklist leiad lühendi raamatust "Kõik sai alguse Bitcoinist", mis selgitab, kuidas motiveeritakse kaevandajaid ülekandeid kinnitama ning kuidas minimeeritakse spämmi võrgus.

Kaevandajate motivatsioon

"Kaeve algoritmi lahendamine ja iga uue ploki kinnitamine võtab märkimisväärselt energiat, mille kaevandajad kinni maksma peavad. Selleks, et kaevandajad oleksid huvitatud pakkuma võrgu kasutajatele kinnitust ja usaldusväärset teenust, motiveerib süsteem neid majanduslikult. Iga õnnelik kaevandaja, kellel õnnestub leida uus plokk, saab tasuks protokolli poolt fikseeritud auhinna, milleks on raamatu kirjutamise ajal 12,5 bitcoin´i ligikaudu väärtusega 120 000 eurot," kirjutab Asse Sauga raamatus "Kõik sai alguse Bitcoinist". Lisaks auhinnale saab õnnelik võitja endale ka kõik ülekannete poolt kaasa pandud teenustasud. Seesama auhind on ka uue raha hajutatud võrku (majandusse) laiali jagamine. Et hoida raha hulk piiratuna (säilitada deflatsioon), väheneb uue raha loomise hulk iga nelja aasta tagant automaatselt kaks korda.

Asse Sauga sõnul kaugemaks tulevikuks eeldatakse, et võrku kasutatakse piisavalt, ülekandeid toimub palju ja ülekannetest tulenevad teenustasud on piisavalt suured, motiveerimaks kaevandajaid jätkuvalt teenust pakkuma.

Teenustasu

"Jah, ka bitcoin´il ja enamikul teistest krüptorahadest on olemas teenustasud," kinnitab Asse Sauga. Seda peamiselt kolmel eesmärgil:

motiveerida kaevandajaid ülekandeid kinnitama;

hoida andmemahu kasvu paremini kontrolli all;

minimeerida spämmi ehk ebavajalikke ülekandeid võrgus.

Internetis on Asse Sauga sõnul probleem praegu spämmi lai levik, mis on saanud võimalikuks sellepärast, et andmeid on võimalik lihtsalt ja odavalt kopeerida ning edastada. Seda probleemi on aga krüptoraha puhul ennetatud just nimelt iga ülekande maksustamisega.

Bitcoin´i ülekandetasu sõltub peamiselt andmemahust ja osaliselt ka ülekande suurusest. Ülekandele, mis on väiksem kui 0,01 bitcoin'i, rakendub automaatselt teenustasu, mille minimaalne suurus on 0,0001 bitcoin'i. Selle reegli eesmärk on vältida võrgu koormamist paljude väikeste ülekannetega. "Teine reegel sätestab, et ülekannetele, mille andmemaht ületab teatud suuruse, rakendub jällegi teenustastu," kirjutab autor. Need kaks reeglit garanteerivad olukorra, kus n-ö standardne bitcoin´i ülekanne saab toimuda tasuta. Kuid praktikas toimis see nõnda bitcoin´i võrgu arengu alguses, kui kasutajaid oli veel vähe ja võrk ei olnud pidevalt ülekannetest üle koormatud.

"Nimelt on veel üks reegel, mida tasub teada," kirjutab Asse Sauga. "Kaevandajatel ehk ülekannete plokki kinnitajatel on vaba voli valida plokki ülekandeid, millele on lisaks matemaatilisele sobivusele ka kõrgem teenustasu kaasa pandud. Loomulikult eelistavad nad kõrgemalt tasustatud ülekandeid, kuna see on neile kasulikum."

Teenustasu saab iga bitcoin'i saatja ise rahakoti rakenduse abil vastavalt oma prioriteedile määrata. Minevikus on olnud olukordi, kus plokkide ülekannete maht tihti täis ja järjekord pikk, mistõttu on ka ülekannete teenustasu suurem ja võib kõikuda vastavalt võrgu koormusele mõnest eurost, kuni sadade eurodeni.