Syren Johnstone, Hong Kongi ülikooli õigusteaduse direktor, avaldas Oxfordi ülikooli blogis 5. veebruaril, et koroonaviiruse epideemiat võiks näha kui väljakutset tehnoloogiatööstusele.

Hetkel koguvad heategevused kriisiga tegelemiseks raha, kuid Pekingi poliitiline ja institutsiooniline süsteem ei võimalda oma keerukuse tõttu seda raha piisavalt kiirelt õigesse kohta suunata. Kõik annetused suunatakse hetkel viiele valitsuse poolt heakskiidetud heategevusorganisatsioonile. Johnstone’i sõnul tähendab selline rahade suunamine, et valitsuse jaoks on ainult need viis organisatsiooni suutelised kriisiga tegelema, samal ajal kui ajalugu on näidanud, et neil on raskusi ka oma põhikohustustega toime tulemisel.

Pekingi tsentraliseeritud lähenemine teeb õppejõu sõnul hoopis probleemi suuremaks ning selle asemel peaksid lahendusega tegelema plokiahela tehnoloogia ja tehisintellektiga tegelevad firmad.

Plokiahela tehnoloogia võimaldaks kõik annetused läbinähtavalt salvestada ja jälgida raha edasist liikumist. See tähendab, et iga väikest panustajat saaks võtta kuni raha lõppkohta jõudmiseni vastutusele. See vähendaks annetuste valesse kohta suunamist, kuna kogu info oleks avalik. Samal ajal kasvataks see usaldust süsteemi vastu ja ilmselt suurendaks ka annetuste arvu.

Õppejõu sõnul pole riigi poolt kontrollitud organisatsioonid ligilähedalgi juhtimissüsteemidele ja lahendustele, mis on erasektoris ammu kasutusel ja võimaldaks epideemia palju kiiremini kontrolli alla saada.

Krüptovahetusplatvorm Binance on juba 2018. aastast plokiahela tehnoloogiat oma heategevuses kasutanud. Sellest ajast on nad aidanud Uganda üleujutustes kannatada saanud inimesi, puuetega lapsi Maltal ja Gozos ning toetanud Austraalia metsatulekahjude kustutamist. Punane Rist kasutab samuti uut tehnoloogiat, et kontrollida oma abipakkide ülemaailmselt liikumist.