Rahutused Iraagis tõstsid Bitcoini hinda

Bitcoini hind tõusis 5.-7. jaanuaril 11,6%. Paljud arvavad, et selle tõusu põhjuseks on Iraani ja Ameerika Ühendriikide vahelised pinged. Kõige suurem osa tõusust toimus vahetult peale seda, kui peavoolumeedia avalikustas, et Iraan ründas kahte Iraagis olevat USA sõjaväebaasi.

Kahe sõjaväebaasi pihta suunati üle tosina ballistilise raketi. Eeldatavad sõjalised pinged tõstsid lisaks krüptovaluuta hinnale järsult ka kulla ja nafta hinda. Kuld tõusis 2% ja nafta 4%. Ajalugu on näidanud, et sõjalised pinged mõjutavad negatiivselt aktsiate hinda ning kauplejad on seega rohkem avatud maavaradesse ja krüptovaluutadesse investeerimisele.

Eile, 8. jaanuaril ütles USA president Donald Trump, et ei kavatse Iraani rünnakutele sõjalise tegevusega vastata. Selle peale langes Bitcoini hind jälle 4,82%, nafta hind langes 3,7% ja S&P 500 aktsiad tõusid 0,7%.

See pole esimene sarnane juhtum. Minevik on näidanud, et aegadel, mil inimesed kardavad ebastabiilsust, liiguvad investorid kähku varadele, millel puudub poliitiline taust. Sinna hulka kuuluvad maavarad (nafta, hõbe, kuld). Samal ajal kipuvad pingelistel aegadel langema suurfirmade aktsiate hinnad. Viimasel ajal on märgatud, et krüptovaluutade hinnad liiguvad sarnaselt maavaradega aktsiaturule vastupidises suunas.