Investorite raha pole lahendus kõigile probleemidele


Investorite raha pole lahendus kõigile probleemidele
Joost Heinsius ja Yrjö Ojasaar leidsid, et loomemajandus on väga seksikas ala. Kõike muud saavad valmistada robotid, kunsti mitte.Foto: Keiri Kallas

Investorite raha pole lahendus kõigile probleemidele, leiti finantsfoorumil „Kas loomemajandusse investeerimine on loterii?“, kus vaeti erinevaid loomeettevõtete rahastusvõimalusi. Kõne alla tulid säästud, sõpradelt, perekonnalt ja fännidelt laenamine, pankadelt laenamine, ingelinvestorid ja kapitali kaasamine investoritelt, valitsuselt ja kiirenditelt. Igal variandil on oma plussid ja miinused.

Säästud
Tavaliselt alustatakse oma idee läbiproovimist võttes kasutusele oma säästud. „On hea, kui oma ideesse niipalju usud, et oma säästud käiku paned. Kui oled võimeline odavalt asju läbi proovima, siis seda suuremad on sinu edušansid. Otsusta, palju oma rahast ideele investeerid, kas kogu elu säästud? Kas see on seda väärt? Kui turg seda asja ei vaja, siis oled kõigest ilma… Läbikukkumine on normaalne. Mida kiiremini seda aktsepteerid, seda parem,“ selgitas ettevõtja Yrjö Ojasaar.

Sõbrad, lollid ja perekond (Investorite keeles FFF ehk Family, Fools and Friends)
"Võib-olla on sõbrad nõus sind välja aitama. Peaasi, et nad saavad aru, et seda raha nad enam ei näe - 80% ettevõtmistest kukub läbi. Oht on, et võid kaotada ka sõbrad. Sama kehtib ka perekonna rahade kasutamise puhul. Enamasti polegi neilt palju küsida,“ viitas Ojasaar karidele. Tema sõnul on natuke ohutum kasutada fännide raha. Alati on mõned inimesed, kes satuvad vaimustusse, mida iganes sa pakud. Nad on kirglikud uue proovijad ja tahavad uuest kindlasti osa saada.

Seotud lood:

Ühisrahastus
Ühisrahastuse kasutamine on väga hea, sest see annab kohe ka teada, kas turg vajab või on huvitatud sinu loome-ideest. Õnneks on Eestis Hooandja, ka väiksematele firmadele mõeldud Fundwise on abiks.

Pank
Paljud ettevõtted saavad alguse laenuga. „Laenamine on ka võimalus, kuid pead kaaluma, kas sinu ettevõtmine kasvab 21% aastas nagu krediidiintress? Kui arvad, et jah, siis tuld,“ kutsus Ojasaar kainelt riske hindama. Ega start-upp’idele ei tahetagi raha anda.

Valitsus, riiklikud toetused
Paljud loomemajanduse valdkonnad tegutsevadki tuginedes riiklikele toetustele. „Turgu muutvaid asju on sellise finantseerimisega raske teha, sest riiklik raha pole eriti riskialdis. Kui võtad valitsuse raha, siis pead arvestama, et üks inimene peab tegelema bürokraatiaga, ja tegema asju, mis on nimekirjas, mitte seda, mida su tegevus tegelikult vajab,“ oli Ojasaar pessimistlik. „Valitsuse raha on vaja, kui mingeid sektoreid on vaja ergutada,“ lisas Joost Heinsius (ettevõtja, Values of Culture&Creativity, Holland). Tema sõnul näitab Hollandi kogemus, et toetuste maksmist saab vähendada, kui võimaldada väikeettevõtetele mikrolaene.

Inkubaatorid, kiirendid
Maailmas on rohkem kui 200 erineva fookusega kiirendit. Need annavad alguses arengutõuke, kuid kiirendisse ei pääse igaüks. Tartus asuv BuildIt kiirendi otsustas sel aastal alustada loomeettevõtete toetamist. „Leidsime, et on õige aeg investeerida ka loomeettevõtetesse, sellega tegelevad väga vähesed kiirendid. Loomemajandus pole Eestis mingi marginaalne niššiala, vaid see võib saada investoritele põnevaks väljakutseks. Näeme loomemajandusest vaid jäämäe tippu, sellega on seotud veel nii palju elualasid, et siit võib sündida palju edulugusid,“ rääkis BuildIt kaasasutaja ja juhatuse liige Rene Tõnnison.

Ingelinvestorid ja investorid
Reeglina tahavad investorid näha, et oled teisi raha kaasamise võimalusi juba kasutanud, et usud täiesti oma ideesse.
Selleks, et sinu ettevõte satuks investori huviorbiiti, peab idee olema kiirelt skaleeritav, meeskond peab „põlema“ seda idee ellu viies ja seal peavad olema esindatud kõik idee elluviimiseks vajalikud kompetentsid. „Suurepärase idee võib keskpärane meeskond tappa,“ ütles Joost Heinsius. Ja investeeringuid tuleb kaasata just kiire kasvu ajal. Ta tõi näiteks loomeettevõtete maailmameistrivõistluste Creative Business Cup võitja We want cinema!, kes lõpetas projekti, kuna jaks ja rahad said otsa. „Enamus start-uppe lõpetab 4 aasta pärast,“ tõi Heinsius välja statistikat.

Heinsius jagas loomeettevõtted kolme gruppi. Igale grupile võib välja tuua sobivaima rahastusmudeli.
Tema sõnul tuleb vahet teha

• Projektil (nt festivalid, näitused) – neile sobivad projekti lühiajaliseks finantseerimiseks toetused, stipendiumid jms.
• Portfoolio ettevõtted (disainiettevõtted, konsultatsioonid, meedia tootmine) – tavaliselt on need väikesed ettevõtted ja need saaksid kasutada sildfinantseerimist, laene, ingelinvestoreid.
• Toote/teenuse arendamise ettevõtted nagu nt Facebook, Spotify. Neid on vähe ja selliseid otsivad ka investorid.
„Investorite raha pole vastus kõigile probleemidele, raha saab vaid 1% soovijatest,“ rääkis Heinsius.

Mida investor tahab?
Eesti äriinglite ühenduse EstBan tegevjuht Heidi Kakko andis aimu, kes on äriingel ja miks ta oma raha on valmis sinu ettevõtte heaks kasutama. „Tavaliselt on äriinglid rikkamad inimesed, entusiastid, kellele millegipärast meeldivad noorte innovatiivsed ettevõtmised. Nad soovivad olla aktiivselt ettevõtmisesse kaasatud, nad investeerivad erinevalt investorist oma isiklikku raha,“ rääkis Kakko. Kindlasti vaatavad nad, et ettevõttel oleks korralik ärimudel, pühendunud ja asjatundlik meeskond, võimalus kasumi saamiseks. „Äri peab olema üles ehitatud nii, et investeerimine oleks võimalik ja ettevõttest väljumisstrateegia oleks arusaadav,“ lisas ta. Tema sõnul otsivad ingelinvestorid „superasja“ – see peab lahendama kas mingit olulist probleemi või kõnetama emotsioone.

Sama rõhutas ka investor Andy Johnston (MOOR Capital, Rootsi):“Eelkõige pead olema valdkonnast huvitatud,“ sõnas ta. Tema ettevõte investeerib suurtesse ideedesse, mis võiksid maailma muuta.

„Need, millesse oleme investeerinud, usume, et ühel päeval nad on edukad. Õigete ettevõtete leidmine on väga töömahukas. Ideed tulevad ise meie juurde, kuid otsime ise ka sobivaid. Jälgime suuri trende, jälgime ettevõtteid, otsime ettevõtteid tulevikuteemades,“ paljastas ta investori mõttemaailma tagamaid. “Investeerimisel mängib rolli ka sobiv keemia tiimiga. Peame üksteisele meeldima. Muidu ei tule midagi välja,“ oli Johnston kindel. Ta rõhutas, et investor ei tohi hakata tegelema mikrojuhtimisega, vaid ta peaks olema pigem nõustaja ja esitama õigeid küsimusi, mitte andma ette vastuseid.

Kuidas aga muuta oma ettevõtmine skaleeritavaks?
Soome ettevõtte Dream Broker tegevjuht Mika Ahokase sõnul peitub võti ärimudelis. „ Kui tahad saada globaalseks, pead aru saama, kus on sinu konkurentsieelis. Pead olema milleski täiesti eristuv, unikaalne,“ rääkis ta. Ta tõi välja, et ettevõtte erinevates arengustaadiumites vajatakse erinevaid ressursse. „Väike firma, mis mahub ühte tuppa, annab palju iseseisvust, kui ettevõte kasvab, tuleb vajadus reeglite, kontrollimehhanismide, teistsuguse tootmise jne. järele“ selgitas ta.
Seda mõtet toetas ka Heidi Kakko, kelle sõnul on mõistlik investorite raha kaasata järk järgult, vastavalt ettevõtte arengustaadiumile.