Kagu-Eesti ettevõtjad sobitasid traditsioonilist tarkust uude vormi


Kagu-Eesti ettevõtjad sobitasid traditsioonilist tarkust uude vormi
Uute tooteideede leidmiseks pandi pead kokkuFoto: Loov Eesti

Ajalooliselt on talu pidanud pere ära elatama. Aga mida maal veel teha kui põldu harida või turismitalu pidada? Ja olla sealjuures õnnelike ettevõtjate TOP-is? Kagu- Eesti ettevõtjatel on ideid küllaga.

Kuidas leida oma kasvatatavatele toodetele lisa kasutusvõimalusi? Kuidas oma uue tooteideega edasi minna? Kas viia oma käsitööküpsised suurele turule või jääda elustiiliäriks? Milline oleks elujõuline idee vana mõisa arendamisel? Kuidas siduda ajalugu ja tänapäevaseid tooteid? Kas kujundada Postiteest elamusklaster?

Rohkem kui 100 Kagu-Eesti ettevõtjat proovis oma ideid Loov Eesti+ Maa InnoLabides pakutud süsteemse metoodika alusel uude vormi panna.

Esmalt püüti oma ideed väiksemas ringis tutvustada nii, et kõik sellega seni mitte kokku puutunud inimesed mõistaksid, kellele, mida ja kuidas pakutakse. Seejärel asuti seda analüüsima.

Milline oleks söögikoht, kus poleks menüüd? Aga kus poleks sööki? Või polegi kohta? Kõik need on maailmas olemas. „Iseenesestmõistetavuse kahtluse alla seadmine on avanud tootele või teenusele täiesti uued perspektiivid,“ Indrek Maripuu. Üheskoos vaeti, millised iseenesestmõistetavused seni ideed piiravad ja milliseid võimalusi nende murdmine avab.

„Küsi endalt, kas meie firmas on tegelikult olemas teadmine, kuhu meie maailm meie valdkonnas liigub?“ soovitas Maripuu. Kuidas mõjutab sinu valdkonda see, et igas minutis sünnib maailma 145 inimest või et 10 aastaga on globaalselt töötavate inimeste arv kasvanud 25%. Linnad moodustavad juba 0,5 % maailma pindalast, tarbivad aga 75% ressurssidest. Vajadus energia järele kasvab meeletult, tehnoloogia areng ja levikukiirus on plahvatuslikult kasvanud. Sotsiaalmeedia on igapäevaelu lahutamatu osa, meie igapäevaelu hakkavad mõjutama tehisintellekt, droonid, kõnetuvastamise seadmed, juhtmevaba elekter, asjade internet, äpid, mis teevad peaaegu kõike.

Et olla oma idees kindel ja leida selle eeliseid, soovitas Maripuu ära kaardistada, millised on idee autori tänased baasoskused? Mida sa oskad, mida teised ei oska? Millised on sinu käsutuses olevad materiaalsed vahendid, suhted klientidega, tarnijatega, koostöövõrgustikud. Mida nende ressurssidega veel teha võiks? Kuidas saaksime neid väärtusi uuel viisil ja klientidele senisest suuremat väärtust pakkuval moel kombineerida? „ Mis siis, kui sinu toote või teenuse turg ühel päeval kokku kukub? Mida sa siis teeksid? Hea on, kui juba ette tead, mida võiksid veel teha või kuidas uue ideeni jõuda,“ soovitas koolitaja. Klientide vajadused muutuvad.

Oma toote või teenuse pakkumisel on oluline mõista, mida klient tegelikult vajab – kas ta vajab just kampsunit või on tal külm ja ta vajab kaitset külma vastu? Sageli erineb müüja pakutav info kliendi vajadusest: tööriista müües näiteks pakutakse hulka tehnilisi andmeid, aga klient tahab teada, kas see sobib just tema kiviseina augu puurimiseks või mitte, tõi koolitaja näite. „Vaata, kuidas klient sinu toodet kasutab, kas seal on muudatusi, millele peaksid juba praegu mõtlema?“ juhtis Maripuu tähelepanu ka toote või teenuse pidevale arendamisvajadusele.

Arutelud kiskusid kohati päris kirglikuks, kui keegi oleks mõõtnud ruumis detsibelle, siis oleks päris kõva tulemuse saanud. Aga uusi ideid tekkis nagu seeni pärast sooja vihma ja nii mõnigi osaleja leidis endale samast piirkonnast koostöövõimaluse. Programm jätkub 17. ja 18. oktoobril Tartus peetava TeamLabiga, kus kogenud mentorite abiga ideid lihvitakse.