Tahad oma tööellu vaheldust - hakka uuel kooliaastal õpilasfirmale mentoriks!

 (2)
Tahad oma tööellu vaheldust - hakka uuel kooliaastal õpilasfirmale mentoriks!<o:p></o:p>
JA Eesti aasta mentoriks 2015 sai ettevõtja Kari Maripuu, kes juhendas minifirmat J.B.A.A Tabasalu Ühisgümnaasiumis ning viis nad Eesti parima minifirma tiitlile. Tänukirja suurepärasele mentorile andis üle peaminister Taavi Rõivas.Foto:Angela Leppik

Septembri algus sarnaneb kalendriaasta algusega: antakse endale lubadusi hakata tublimaks, töökamaks ja muidu toredamaks inimeseks. Igaüks valib selleks oma tee. JA Eesti pakub uueks alguseks arendavat ning põnevat võimalust – hakata mentoriks õpilasfirmale!

Õpilasfirma on JA Eesti (Junior Achievement) ettevõtlusõppeprogramm gümnaasiuminoortele. Veidi lihtsustatum programm nimetusega minifirma on suunatud põhikooli 7.-9. klassi õpilastele. Õpilasfirma moodustamiseks mõtlevad noored välja oma idee ja panevad kokku meeskonna. Õpilasfirma käigus nad toodavad või pakuvad teenust, müüvad ja turundavad ning peavad finantsarvestust.

Enamasti tehakse õpilasfirmat koolitunnis ettevõtluse valikaine raames ja vastava ettevalmistuse saanud ettevõtlusõpetaja juhendamisel. Ideaalis annab õpilasfirma tegevusele ärilist mõõdet juurde mentor. Mentoritest on aga suur puudus, seda eriti väljaspool Tallinna ja Tartut. Mentorite põuda suurendab ka see, et õpilasfirmade arv aasta-aastalt kasvab. Eelmisel õppeaastal tegutses Eestis kokku 233 õpilas- ja minifirmat pea kõigis Eesti maakondades. Mentor oli nendest umbes 15%-l.

Mida mentorilt oodatakse?

Õpilasfirma mentoriks olemine pole kindlasti raketiteadus, oluline on, et mentoril on endal kokkupuude ärimaailmaga, seda kas ettevõtjana või spetsialistina mõnes äriettevõttes. Õpetaja on see, kes õpilasfirma protsessi juhib, mentor annab juurde ärilise poole ning jagab noortega oma elulisi teadmisi rahandusest, turundusest, müügist, aja- ja enesejuhtimisest jm.

Sageli kardetakse, et mentorlus võtab liiga palju aega. Tegelikult on iga õpilasfirma ja mentori suhtlemisviis erinev ja sõltub inimestest. Näiteks, kui mentoril ei ole mingil perioodil aega õpilasfirmaga tegeleda, saab õpetaja tegevuse üle võtta. Selles ei ole midagi halba, kuna õpetaja peab arvestama, et mentori põhitegevusega võivad kaasneda ootamatused. Oluline on, et ka õpetaja teaks, kuidas tegevus kulgeb. Tavaliselt kulub mentoril õpilasfirma peale aega paar tundi kuus. Pingelisematel perioodidel, kui tehakse tootearendust, valmistutakse laadaks või võistluseks võivad kohtumised või konsultatsioonid olla sagedasemad, näiteks kord nädalas. Alati ei pea mentor õpilastega kokku saama: nõustada saab ka telefoni, Skype’i või e-posti teel. Ka see, kuidas õpilasfirmat aidata on erinev: vahel tuleb anda ideid või jagada kontakte, vahel küsida küsimusi, vahel lihtsalt julgust süstida.
Mentoriks sobib iga inimene, kes tunneb, et tal on piisav töökogemuste ja teadmiste pagas, mida ta soovib noortega jagada.

Miks hakata mentoriks?

Noored, kes täna astuvad õpilasfirmat tehes oma esimesi samme ettevõtluse teel, on Sinu homsed töötajad, kolleegid, partnerid või kliendid. Neid nõustades saad ise paremini aru, kes nad on, mida mõtlevad ja kuhu püüdlevad ning saad nende püüdlustele kaasa aidata. Mentoriks olles õpid ja arened ise ning mõtestad nii mõnedki õppetunnid enda jaoks selgemaks. Lisaks koged palju positiivset energiat noortega suhtlemisest!

Kui tundsid, et soovid alustada uut kooliaastat andes panuse uue põlvkonna edusse, siis anna endast märku, täites ära lühikese ankeedi www.ja.ee/mentor. Ankeedis küsime Sinu kontakte, erialast tausta ja piirkonda, kus õpilasfirmasid juhendada saad.