Veneetsia arhitektuuribiennaal toob järgmisel suvel fookusesse arhitektuuri eesliinil peetavad lahingud

Veneetsias tutvustati täna, 31. augustil 2016. aasta Veneetsia arhitektuuribiennaali plaane. Maailma arhitektuurimaastiku suurimat rahvusvahelist sündmust kureerima kutsutud Tšiili arhitekti Alejandro Aravena visioon kannab pealkirja "Sõnumeid rindejoonelt" (Reporting from the Front). Eestit esindas sündmusel kultuuriministeerumi arhitektuuri- ja disaininõunik arhitekt Veronika Valk, kes kuulub ka Eesti ekspositsiooni kuraatori leidmiseks välja kuulutatud konkursi žüriisse. Eesti kuraatorivõistluse esimese etapi tähtaeg on samuti täna.

Kommenteerides peakuraator Aravena sõnastatud teemapüstitust, ütles Veronika Valk, et Eestil on biennaali rahvusvahelises kontekstis mitmeid võimalusi edukalt kaasa rääkida: "Uue biennaali fookuses on n-ö ‘arhitektuur läbi tegutsemise’ (ingl k architecture through acting). Aravena küsimusepüstitus kutsub osavõtvaid riike vaatama seda, mida oleme õppinud nendest lugematutest uuringutest ja raportitest, mida kõikjal elukeskkonna parendamiseks on läbi viidud – kuidas nende tulemusi on tegelikult ellu rakendatud, nii et tulemuseks ei ole mugav, keskpärane lahendus, vaid midagi enamat. Aravena kutsub üles tulema biennaalile selliste projektide ja lahendustega, mis on arhitektuuri "eesliinil" või "rindejoonel" selle sõna parimas tähenduses. Oodatud on arhitektuur ja mõtlemine, mis tahab mugavustsoonist välja murda, olulisematele probleemidele lahendusi pakkuda, igas riigis isemoodi."

Teema "Sõnumeid rindejoonelt" küsib, kuskohas jookseb arhitektuuri rindejoon erinevates riikides üle maailma. Mis tekitab iga osaleva riigi arhitektuuris ja linnaehituses ängi? Kuidas ängist, rahulolematusest elukeskkonnaga üle saadakse? Peakuraatori sõnul tuleb arhitektidel selleks probleemidele näkku vaadata, julgeda neile päriselt, arhitektuuri vahenditega vastu astuda. Millistes paikades on sel juhul arhitekte-linnaehitajaid saatnud edu? Küsimus on sellisena sedavõrd hoomamatu, et sellele vastamiseks tulebki biennaalile eri kultuuriruumide tarkus, töövahendid ja -võtted, taktikad ja strateegiad kokku tuua. Seda kõike selleks, et me näeksime, et klaas on poolenisti täis, mitte poolenisti tühi.

Valk kommenteerib, et igal riigil on loomulikult õigus minna oma rada ja mitte arvestada biennaali üldteemaga, kuid selge on ka see, et mida enam paviljone peateemaga haakuvad, seda mitmekülgsem ja rikkalikum debatt tuleb, ning ka Eestil on debatis osaledes parem võimalus rahvusvahelisel arhitektuurimaastikul silma paista. Aravena loodab, et väljenduste paljusus pakub meile võimaluse näha paremaid ja mitmekihilisemaid vastuseid keerulistele probleemidele, muudab kogu biennaali kogemusterohkemaks. Väljapaneku lähtekoht võib tulla väljaspoolt arhitektuuri, olla vastuoluline ja kompleksne – arhitektuuri jõud peitub tema sünteesivõimes.

Järgmise Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorikonkursi esimene voor lõppes täna, teise vooru edasi pääsevad kolm tööd, mille märgusõnad antakse teada hiljemalt 22. septembril.