Ettevõtja kaheksa peamist rahalist riski - kindlustusnäiteid elust

 (1)
Ettevõtja kaheksa peamist rahalist riski - kindlustusnäiteid elust
Foto: erakogu

Kuigi vanasõna ütleb, et õnnetus ei hüüa tulles, on reaalsus pisut teisiti. Sageli on ohumärke võimalik tuvastada tükk aega enne õnnetuse juhtumist - me lihtsalt ei oska neid märgata.

Ettevõtetel on kaheksa peamist rahalist riski: vesi, tuli, vargus, ärikatkemine, kahju tekitamine teistele, tööõnnetus, toote puudusest tekkinud kahju ja loodusõnnetus. Loodetavasti aitavad elulised näited ja soovitused kahju ennetamiseks õnnetusi tulevikus vältida.

1. Vesi on kõige sagedasem kahju põhjustaja. Seda mitte meie niiske kliima tõttu, vaid põhiliseks kurjajuureks on lekkivad torud. Tavaliselt kulub kahjude likvideerimiseks sel juhul tuhandeid eurosid, mõningatel juhtudel ulatuvad kahjud isegi sadadesse tuhandetesse eurodesse. Näiteks kujutagem ette olukorda, kus toru lõhkeb hotelli ülemisel korrusel ning tekitab sealjuures kahju veel mitu korrust allpool. Mõni aasta tagasi hüvitas kindlustusandja ühe sellise kahju, kus ainuüksi siseviimistluse taastamine maksis 90 000 eurot.

Mitte alati ei ole veeavarii näol tegemist aga ootamatu ja ettenägematu sündmusega. Pahatihti juhtub, et torud lõhkevad külmumise tõttu - ehk siis ebapiisava kütmise või puuduliku soojustuse tõttu. Sellisel juhul kindlustus paraku kahjusid hüvitada ei saa. Küll aga saab omanik ise veenduda, et torud oleksid korralikult soojustatud ja külmal aastaajal oleks hoone piisavalt köetud.

2. Tuli on teada-tuntud risk ettevõtte jaoks. Tulekahjud ei ole küll sagedased, kuid rahaliselt on tegemist vaieldamatult kõige kulukama kahjuliigiga.

Tulekahju ennetamiseks peaks olema keelatud suitsetada väljaspool selleks ettenähtud kohta ja selle reegli täitmist tuleks kontrollida. Samuti on vaja kehtestada tuletööde teostamise kord, kui ettevõttes tehakse tuletöid. Teine suurem tulekahju põhjus on seotud elektriga. Elektripaigaldiste kontroll tuleks läbi viia vastavalt vajadusele ja minimaalselt seaduses ettenähtud sagedusega. Näiteks pärast uute seadmete paigaldamist ja pingestamist võib tekkida vajadus lisahindamiseks.

Kuna alati ei ole võimalik tulekahju ära hoida, siis tuleks pöörata tähelepanu ka kahju vähendamisele. Pea iga ettevõtja teadvustab endale tulekustutusvahendite, automaatse tulekahjusignalisatsiooni ja tuletõkkesektsioonide vajalikkust. Millele sageli tähelepanu ei pöörata, on tulekustutusvahendite ja tulekahju häiresüsteemi korraline hooldus. Samuti ei toimi tuletõkkesektsioonid, kui tuletõkkeuksi hoitakse avatuna.

Viimase kolme aasta jooksul on PZU hüvitanud kolm tulekahju juhtumit, kus kahju ulatus on üle 700 000 euro. Neist kahel juhul sai tuli alguse hoonest väljas. Tulekahju vältimiseks ei tohiks ladustada materjale hoone läheduses ja ettevaatlik peaks olema ka tuletööde tegemisel.

3. Varguse ärahoidmiseks on mõistlik paigaldada automaatne valvesignalisatsioon ja igale häirele tuleks ka reageerida. On teada juhtum, kus vargad testisid signalisatsiooni olemasolu ja põhjustasid turvafirma väljasõite mitu päeva enne planeeritavat vargust. Kui turvafirma ja ettevõte mõne päeva

pärast nii-öelda tühjade väljasõitude pärast valvsuse kaotas, langes varaste rööviks suur hulk ettevõtte vara.

Tuleb ka meeles pidada, et vargad võivad hoonesse tungida nii ukse, akna, seina kui katuse kaudu. Teada on näiteks juhtum, kus hoonesse tungiti katuse kaudu ja pärast varguse toimepanemist süüdati sündmuspaik.

4. Ärikatkemise kindlustus on ettevõtte elukindlustus, mis hüvitab kahju saanud ettevõttele püsikulud ja saamata jäänud ärikasumi. Igal ettevõttel ei ole võimalik oma tootmist või tegevust selliselt korraldada, et vara kahjustumise korral tavapärane äritegevus ei kannataks. Sellisel juhul ei kannata vaid ettevõtte vara, aga ka käive ja turuosa. Positsiooni taastamine on aga aja- ja rahakulukas ning ühtlasi on tarvis tasuda laene, palkasid, kindlustusmakseid jne.

Suurima kahju puhul hüvitati kliendile hoone ja seadmete kahju summas 1,45 miljonit eurot ning äritegevuse katkemise kahju pea 150 000 eurot. Äritegevuse katkemise kahju ei kujunenud antud juhul suureks, sest klient sai suures osas oma ettevõtlusega jätkata. Sageli juhtub aga nii, et äritegevuse katkemise kahju on kokkuvõttes oluliselt suurem, kui varakahju. Eesti turul ei ole äritegevuse katkemise kindlustus ettevõtete seas paraku populaarne, selle riski on kindlustanud ainult ligi 5 protsenti ettevõtetest.

Loe veel

5. Vastutus oma tegevusega teistele tekitatud kahjude eest. Kahju tekitamist teistele ja selle kahju suurust ei suuda keegi ette arvata. Näiteks kui ettevõtte kontoris toimub tema süül tulekahju, mis levib naaberkontoritesse, siis lisaks enda kahjudele tuleb hüvitada ka naaberkontoritele või majaomanikule tekkinud kahju. Kahju võib tekkida ka teenust osutades, näiteks puhastusteenuste käigus kahjustatakse kliendi vara, teeninduses kahjustatakse autot jne.

PZU Kindlustuse praktikas on juhtum, kus kontorihoones oli väike veeleke, aga vesi voolas alumise naabri ruumidesse. Õnnetu juhuse tõttu asus selles ruumis aga väga kallis, ligi 500 000 eurot maksev aparatuur, mis sai veekahjustusi.

6. Vastutus tööandjana. Eelmisel aastal registreeriti Eestis 5128 tööõnnetust, millest 1106 olid rasked õnnetused ning kümnel juhul kaotas töötaja elu. Sagedamini juhtub õnnetusi ehitussektoris, tööstusettevõtetes ja kaubanduses. Sel juhul pole ettevõtte jaoks küsimus, kas õnnetus juhtub, vaid millal ja mis juhtub. Eelmisel aastal jäi näiteks ehitustööline langenud seina alla, laotöötaja sõideti tõstukiga vigaseks, käsi jäi masina vahele ning lisaks mitmeid kukkumistest tingitud traumasid. Riski vähendamise peamine vahend on tööohutuse koolitus, töötajate varustamine tööks vajalike kaitsevahenditega ning pidev töökeskkonna kontroll.

7. Vastutus puudusega toote eest. Toote puudusest tekkinud kahju risk kimbutab eelkõige ettevõtteid, kes toodavad või vahendavad erinevaid tooteid. Vastutus kahju osas ei lasu üksnes tootjal, vaid ka selle maaletoojal, toitlustusteenuse osutajal, kaubandusettevõttel jne. Kahju võib olla väga suur, sest tavaliselt müüakse tooteid partiidena ning sageli on kogu tootepartii defektne.

Näiteks kui munatootes esineb salmonella, siis on võimalikud kahju kannatajad kõik selle munatoote sööjad. PZU Kindlustus on kogenud, et ühest partiist tuleneva kahju suurus võib küündida 300 000 euroni. Toode võib olla ka osa teisest tootest. Näiteks üks ettevõte toodab moosi teise ettevõtte

kommide jaoks. Kui selles moosis on hallitusseened, siis võib kahju tekkida ka kommi tootvale ettevõttele, sest kommipartii läheb raisku.

Viga võib olla ka näiteks toote juhendis või toote etiketi eestikeelses tõlkes. Näiteks kui toode sisaldab mõnda tugevat allergeeni nagu pähkel ning tooteetiketil pole sellele viidatud, siis tekib kohe reaalne oht allergilistele inimestele.

Esinenud on ka juhtumeid, kus toote eestikeelne etikett kleebitakse vale toote külge. Niimoodi võib inimene osta šampooni asemel hoopis karvaeemalduskreemi. Need on uskumatud, aga reaalsed juhtumid. Riski maandamiseks tuleb kõiki tootepartiisid pisteliselt kontrollida, sealhulgas ka sisse ostetavat toorainet.

8. Loodusõnnetused. Tormi puhul hüvitavad kindlustusandjad kahju siis, kui tuule kiirus on vähemalt üle 18 m/s. Pahatihti tekib kahju ka väiksema tuulega ning süüdlaseks on tavaliselt ebakvaliteetselt ehitatud katused ja amortisatsioon. Ei tohiks unustada katusehooldust ning katuse ja vihmaveerennide regulaarset puhastamist mustusest ja lehtedest. Näiteks on teada juhtum, kus tormiga tungis vihmavesi läbi katusekatte siseruumidesse. Sündmuskoha ülevaatusel aga selgus, et katus oli nii halvas olukorras, et katusekattest kasvas läbi lausa väike puu.