Mis on faktooring, mis lööb laineid nii Eestis kui Inglismaal?
Intrum Justitia 2017. aasta maksetavade uuringust selgus, et Eestis on ettevõtetevaheliste arvete keskmiseks maksetähtajaks 22 päeva. Suurematele ettevõtetele või riigiasutustele tarnides võib makseperiood veelgi pikemaks venida. See tähendab varustajatele ehk arve väljastanud ettevõtetele kuudepikkust raha laekumise ooteperioodi.
Üks võimalus pikkadele makseperioodidele vastu tulla on kasutada faktooringut. Faktooring aitab ettevõtetel pikkade maksetähtaegadega arvete eest raha kiiremini kätte saada. Vabanenud raha saab koheselt äritegevusse tagasi suunata, täiendades laovarusid, võttes vastu uusi projekte või küsida tarnijatelt soodustust kohese tasumise eest.
Eesti Panga statistika annab ülevaate kodumaise faktooringuturu suurusest ning mahtudest. Faktooringuturu koondportfell 2016. aastal oli 326 miljonit eurot, faktooringukäive ulatus samal ajal 2,5 miljardi euroni. Faktooringukäibe trend on iga-aastaselt olnud positiivne ning kasvanud 1,2 miljardilt 2010. aastal kuni 2,5 miljardile 2016. aastal. Eelmisel aastal moodustas 1,9 miljardi euroga suurima osa riigisisene faktooring, teisel kohal oli ekspordi faktooring 429 miljoniga.
Rahvusvahelise faktooringuorganisatsiooni (FCI) andmetel on Euroopas suurimate faktooringumahtudega riik Inglismaa, kus 2016. aastal ulatus faktooringu käive 326 miljardi euroni. Seega on Eesti ja Inglismaa faktooringu keskkonnad ainuüksi suuruse poolest väga erinevad. Erinevusi leiame ka mujalt, näiteks e-süsteemidest. Digiallkirjastamine on Eestis igapäevane, Inglismaal tuleb siiski veel dokumente käsitsi allkirjastada ning posti teel saata.
Mahud erinevad, kuid riskid jäävad samaks
Olenemata riigist on faktooringuteenuse osutaja ehk faktoori riskide hindamise protsess suhteliselt sarnane. Igal finantsasutusel on välja töötatud krediidimudel, mille järgi otsuseid tehakse. Enim pööratakse tähelepanu lepingu- ja krediidiriskile.
Faktoori jaoks on üks prioriteetsemaid tegevusi finantseeritaval arvel kajastatud teenuse toimumise või üleantava kauba korrektsuse ning õiguslikkuse kontrollimine. Selleks küsib enamus faktoore arve ostjalt kinnitust. Kinnitus võimaldab faktooril veenduda arve korrektsuses, kauba kättesaamises või teenuse osutatuses.
Kreeditori poolne nõue korrektsele dokumentatsioonile aitab ka arve müüjal maandada lepinguriski enda ja tellija vahel, sest tihtipeale võib see olla puudulik või üldse olemata. Vaidluste korral on korrektne kauba üleandmise-vastuvõtmise või tööde teostamise dokumentatsioon väga kasulik. Pikaajaline koostöö on alati hea märk, kuid see ei pruugi alati antud riske täielikult kaotada. Varasemalt sujunud ärisuhe võib halvasti lõppeda ühe või teise osapoole probleemide tõttu.
Põhjalik taustakontroll aitab veenduda tehingu õnnestumises nii siin- kui sealpool piiri
Tagasiostuõiguse ehk regressiga faktooringu puhul tuleb arvestada arve müüja ning ostja finantsriski. Faktoor peab olema veendunud, et vähemalt üks ettevõtetest suudab laenatud raha maksetähtaja saabudes tagasi maksta. Selles saab faktoor veenduda ettevõtete finantstausta analüüsides.
Finantsanalüüsi jaoks vajaliku info kättesaadavus on Eestis ning Inglismaal üsna erinev. Peamiseks põhjuseks on erinev andmete esitamise kohustus. Eestis peavad kõik ettevõtted koostama majandusaasta aruande. Inglismaa väikeettevõtetel, kelle aastane käive on vähem kui 10 miljonit naela, sellist kohustust ei ole.
Potentsiaalse välismaise koostööpartneri taustinfo puudumine on murekohaks ekspordi puhul. Uue kliendi ning pikema makseperioodiga arve juures tuleb tehingule eelnevalt teha võimalikult põhjalik taustakontroll. Esimeseks sammuks võiks olla detailsem internetiotsing. Põhjalikuma taustauuringu sooritab kindlasti kreeditor, kes toetub seda tehes oma suuremale kogemustepagasile antud valdkonnas. Lisaks aitab krediidiriski maandada ekspordikindlustus.Kasutades ekspordikindlustust kaetakse ostja krediidirisk täielikult kindlustuse poolt.
