Baltikumi Windowsi tootejuhi Andres Sireli sõnul peitub kasutajatoe pakkumise lõpetamise peamine põhjus arvutikasutajate turvalisuse tagamises. Tehnoloogia kiire arengu juures ei ühildu kaksteist aastat vana operatsioonisüsteem enam kõikide uute seadmete, tarkvara ja kasutajate vajadustega. Microsofti tehnilise toe lõppedes 8. aprillil 2014 ei saa XP-kasutajad enam turvauuendusi ning viirusetõrjeprogrammid ei suuda arvutit täielikult kaitsta.

Ahvatlev sihtmärk kurjategijatele

„Enamik kasutajaid ootab arvutitelt võimalusi, millest 2001. aastal alles unistati. Selle taustal on Windows XP loomulik elutsükkel lihtsalt lõppemas ning viimane aeg on asendada see mõne kaasaegsema lahendusega. Samadel põhjustel lõppeb toe pakkumine ka Office 2003-le," selgitas Sirel. XP-ga on tema sõnul võimalik töötada ka edaspidi, kuid sellega kaasnevad turvariskid. Microsofti toeta ei saa arvutikasutaja enam turbevärskendusi, mis kaitsevad arvutit viiruste ja nuhkvara eest. „Arvutit võivad tabada küberrünnakud ning tehnoloogia arengu tulemusel ei ole mingil hetkel näiteks ka uuemad printerid ja tarkvara enam tootjate poolt XP-l toetatud," kirjeldas Baltikumi Windowsi tootejuht, miks tasub uuele süsteemile kindlasti üle minna.

Riigi Infosüsteemi Ameti infoturbeeksperdi Triin Niguli hinnangul saab uuendamata operatsioonisüsteemist küberkurjategijatele ahvatlev sihtmärk. „Turvaaukude leidmiseks ja ärakasutamiseks tuuakse õige pea turule automaatsed töövahendid, mille kasutamine ei eelda erilisi IT-oskusi," kinnitas Nigul. Tema sõnul võidakse uute turbevärskenduste ja kasutajatoeta arvuteid kasutada pahatahtliku robotvõrgu osana teenusetõkestusrünnete korraldamisel. Pealtkuulatud paroolide abil saab lihtsasti üle võtta ka meili- või suhtlusvõrgustike kontosid. „Eriti ohtlik võib see olla siis, kui nakatunud arvuti kasutaja on raamatupidaja, kellel on voli teha makseid ettevõtte kontodelt. Halvimal juhul võivad infolekke mõjud olla ettevõttele saatuslikud," tõi Nigul välja ühe võimaliku musta stsenaariumi.

Negatiivse asjade käigu ärahoidmiseks tuleb Niguli sõnul enne ametliku toe lõppu võtta kindlasti vastu kõik operatsioonisüsteemi uuendused, mida Microsoft saadab toetatud operatsioonisüsteemidele vähemalt korra kuus ning hiljemalt uue aasta aprillist viia arvutid üle uuele süsteemile.

Lihtne üleminek Windows 8-le

Turvalisuse ja hetkel saadaoleva kõige pikaajalisema ametliku toe saamiseks tasub Andres Sireli sõnul senine Windows XP ja Office 2003 asendada Windows 8.1 ja Office 2013-ga. Seejuures tuleb aga uut operatsioonisüsteemi valides arvestada, et Windows 8 ja selle eelmisel kuul välja tulnud uusim värskendus, Windows 8.1, ei pruugi viis või enam aastat vanadel arvutitel töötada. „Windows 8 on loodud uue põlvkonna arvutite võimalusi silmas pidades ja kindluse mõttes soovitan sobivust kontrollida tasuta tööriista abil, mis on leitav Windowsi eestikeelsel veebilehel. Kui selgub, et Windows 8 tõepoolest ei tööta, oleks mõistlik vastavalt eelarvele kaaluda uue põlvkonna arvuti ostmist," tõdes Andres Sirel. Enamik uuele Windowsile loodud arvutitest on puutetundlikud, kuid töötavad suurepäraselt ka hiire ja klaviatuuriga. Valikus on nii laua-, süle- kui ka erinevad mobiilsed tahvelarvutid, kus on samuti võimalik uut Office kontoritarkvara  kasutada.

Tallinna Polütehnikumi direktor Kalle Sammal kinnitab, et pea aastane Windows 8 kasutuskogemus on võimaldanud kooli IT halduskulusid madalal hoida ja kasutajatele senisest paindlikumat keskkonda pakkuda. Kui Tallinna Polütehnikumi näite puhul olid pea pooled tööjaamad juba varasemalt viidud Windows Vista või Windows 7 operatsioonisüsteemile, siis teenis Windows 8-le üleminek eelkõige süsteemi ühtlustamise huve. „Läbiv idee oli loomulikult ka see, et kui juba migratsiooniprojekt läbi viia, siis võimalikult värske versiooni peale," selgitas Kalle Sammal. Oma kasutuskogemusest soovitab koolijuht üleminekut uusimale operatsioonisüsteemile nii kodukasutajatele kui ka ettevõtetele.

Üleminek ise on Microsofti poolt tehtud äärmiselt lihtsaks. „Tallinna Polütehnikumis on kasutusel üle 450 tööjaama ning pärast kolme päeva eeltööd suutsime 300-le neist paigaldada uue operatsioonisüsteemi ja peamised rakendused vaid paari tunniga," viitas Polütehnikumi tolleaegne IT-juht Heiki Tähis. Ainus, mis tema sõnul suure organisatsiooni puhul rohkem aega nõuab, on testperiood, mis võiks kesta kuni paar kuud. Windows 8-le üleminekust on Heiki Tähise sõnul võita eelkõige kasutusmugavuses ja turvalisuses. „Elu on näidanud, et isegi need, kes alguses XP-d taga nutavad, tõdevad hiljemalt kuu või kahe pärast, et uue operatsioonisüsteemiga muutub igapäevane töö kiiremaks".

Mitte võimalus, vaid nõue

Kõigil, kes on mõelnud Windows XP-ga jätkata ka pärast järgmise aasta aprilli, soovitab Heiki Tähis enne mõelda, kas oldaks nõus sõitma ka lennukiga, millele enam hooldust ega tehnokontrolli ei tehta? Kui arvuteid kasutatakse töö tegemiseks, siis on tema sõnul viimane hetk hakata projektiplaani koostama ja testima. „Uuendamine pole võimalus, vaid nõue," võttis Tähis kokku.


normal;mso-pagination:none;mso-layout-grid-align:none;text-autospace:none">Vastavalt tootetoe elutsükli põhimõttele saavad Microsofti uued tooted, sealhulgas Windows ja Office, vähemalt kümneaastase toe - viis aastat põhi- ja viis laiendatud tuge. Operatsioonisüsteemi uuendamiseks või väljavahetamiseks on tavakasutajal kõige kindlam pöörduda asjatundja või arvutipoe klienditeenindaja poole. Ka Microsofti kodulehelt on võimalik neid tooteid osta. Lisaks leiab sealt juhised, mis aitavad süsteemiuuendusi iseseisvalt teha.

----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

KOMMENTAAR:

Andre Visse, Elioni IT valdkonna ärijuht:

„Eestis suhtutakse operatsioonisüsteemide ja tarkvaraversioonide uuendamisse ja ühtlustamisse ettevõtetes erinevalt. On neid, kes on valmis uuendustega kiiresti kaasa tulema ning enamasti eelistavad nad soetada tarkvara koos kindlustusega. Need ettevõtted kasutavad ka erinevaid rendimudeleid, mis võimaldavad paindlikkust ning kasutada alati kõige värskemat tarkvaraversiooni. Aga esineb ka konservatiivsemat lähenemist, mille puhul ostavad ettevõtted tarkvaraversiooni välja. Investeeringust maksimaalse kasu lõikamiseks püütakse siis seda võimalikult pikalt kasutada. Teenusepakkujana ei tee Elion oma klientidele kindlasti kõige uuemaid operatsioonisüsteeme ja tarkvaraversioone kohustuslikuks. Kui me näeme, et kliendil on sellest võimalik reaalset kasu lõigata, siis pigem soovitame olla esirinnas. Üldiselt tasub aga iga uuenduse puhul ära oodata teatav settimisaeg, mille jooksul võimalikud probleemid välja tulevad ja lahenduse leiavad. Ettevõtte siseselt seab Elionile teatavad piirid serveripargi suurus. Meil ei õnnestu opereerida alati kõige uuemate tarkvaraversioonidega, samas toimuvad operatsioonisüsteemide ja tarkvaraversioonide uuenduskuurid jooksvalt kogu aeg.