• Tee ruumidest lepinguperioodi alguses fotosid. Nii saad hiljem tõendada ruumide seisukorda.
  • Pane kalendrisse meeldetuletus, et näiteks 14 kuud enne lepinguperioodi lõppemist lepingu uuesti läbi loeksid. Sageli on lepingu pikendamise õigus seotud etteteatamisega, nt 6 või 12 kuud.
  • Veendu, et saad lepingut lugedes aru, kuidas jaguneb remondi- ja hoolduskohustus. Tihti on see reguleeritud mitmes erinevas lepingupunktis ja need on omavahel vastuolus. Proovi mõne näite alusel olukord läbi „mängida“, et kes peab tegema ja kelle kulul. See kehtib üldiselt kõikide lepingupunktide kohta – proovi sõnastus täita mingi näitliku olukorraga.
  • Mõtle läbi lepingu ennetähtaegse lõpetamise vajadus ja pööra lepingu sellele peatükile erilist tähelepanu. Kui lepingus on loetelu, millal on õigus leping üles öelda ja selle lõpus on sõnad „ja muudel seadusest tulenevatel juhtudel“, siis see tähendab, et kohaldub ka kõik see, mis on seaduses kirjas jne.
  • Üürnik – teata üürileandjale viivituseta, kui tood ruumidesse asju (seadmed, masinad vms), mis ei kuulu sinule, nt liisinguvara. Nii välistad selle vara suhtes üürileandja pandiõiguse.
  • Üürileandja – kasuta julgelt pandiõigust, kui üürivõlg on muutunud kriitiliseks. Vaheta lukud ja ära enam üürnikku ruumidesse lase. Kuigi seaduse järgi on pandiõiguse teostamine (ehk asjade kinnipidamine) lubatud vaid siis, kui üürnik tahab ära kolida või ruumides leiduvaid asju ära viia, siis praktikas „töötab“ lukkude vahetus hästi – üürnik ei taha, et vara oksjonile läheb ja maksab võla kiiresti ära. Pärast on aga aega küll vaielda selle üle, kas üürnik tõesti hakkas välja kolima või see lihtsalt tundus üürileandjale nii.
  • Lepi kokku, kas ja kuidas toimub üürniku poolt tehtud parenduste hüvitamine.
  • Lepi kokku, milline peab olema ruumide seisund nende tagastamisel. Lause „Peab tagastama ruumid seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele“, ei pruugi olla piisav. Puuraugud seintes, kraabitud põrand, lõhutud nurgad jne – kas see on harilik kulumine või kes kordategemise kinni maksab.
  • Üürileandjale on kasulik välistada vastutus uue omaniku eest. Pane tähele, et seaduse kohaselt jääb endine üürileandja vastutama uue üürileandja lepingurikkumise eest kolme aasta jooksul nagu käendaja. Seda siis juhul, kui hoone omanik vahetub.
  • Välista lepingutingimuste muutmise nõudeõigus puhuks, kui muutuvad lepingu sõlmimise aluseks olnud asjaolud või määra sõnaselgelt, milliste asjaolude muutumine selleks õigust ei anna – nt muudatused majanduskeskkonnas, üürihindade järsk suurenemine või langus jne. Seda eriti pika tähtajaga lepingute puhul.
  • Kui tekib vajadus leping varem lõpetada, siis teata soovist ette nii pikalt kui vähegi võimalik. Sellega vähendad kahjunõuet enda vastu ja paned teisele poolele kohustuse tegutseda. Seadus keelab enesekahjustamise. Tuleb hakata otsima uut üürnikku või üüripinda ja kui sa enda aitamiseks midagi ei tee, siis võib kohus sinu kahjunõuet vähendada.
  • Üürileandja – kirjuta lepingus selgelt lahti, kuidas arvutatakse kahju, kui üürnik ütleb lepingu ennetähtaegselt üles. Näiteks, et sellisel juhul loetakse kahjuks lepingujärgse üüri ja uue üürniku poolt vähem makstud üüri vahe; kes kannab ruumide ümberehitamise kulud, kui töid on vaja teha, et pinnale uut üürnikku leida; kuidas arvutatakse kahju, kui uut üürniku ei leita näiteks kuue kuu jooksul ning üürileandja otsustab hoone müüa jne. Siis on kohtus lihtne kahju suurust tõendada.
  • Kui ikkagi erimeelsused tekivad, siis lepi kokku. Täna viletsana tunduv kompromiss on tihti parem kui kolme aasta pikkune kohtuvaidlus.