Advokaat selgitab: erikontroll – osaniku võimalus kontrollida juhatuse tegevust
Erikontrolli eesmärgiks on välja selgitada, kas esineb aluseid, millele tuginedes saaks esitada nõudeid juhatuse liikmete vastu. Seega peab erikontrolli tulemuste põhjal saama otsustada võimalike nõuete olemasolu või puudumise üle. Selle eesmärgi täitmiseks peaks kontroll olema eelkõige suunatud üksikutele tehingutele ja toimingutele, mille seaduslikkuses on osanikul tekkinud kahtlus.
Erikontrolli läbiviimist saavad nõuda vähemalt 10% osalusega osanikud ja selle korraldamine otsustakse tavapärase häälteenamusega. Kui osanikud seda ei otsusta, siis mõjuval põhjusel võib kontrolli tegemise üle otsustamist nõuda ka kohtult.
Kohus otsustab kontrolli määramise mõjuval põhjusel
Valitseva kohtupraktika järgi piisab mõjuva põhjuse olemasoluks, kui taotluse esitaja teeb usutavaks kahtluse olemasolu. Erikontrolli määramiseks ei ole mõjuvat põhjust juhul, kui:
- taotlus on ilmselgelt põhjendamatu või kui
- taotlus ei võimaldaks osaühingul oma huvisid ja õigusi kaitsta või kui
- võimalik kahju, mille väljaselgitamist kontrolliga taotletakse, on kontrolli tasu suurusega võrreldes ebaproportsionaalselt väike.
Mõjuva põhjuse olemasolu on oluline ka erikontrolli läbiviija asendamise ja korduva kontrolli läbiviimise küsimuse lahendamisel. Läbiviija asendamine on lubatud, kui määratud isikul ei ole vajalikke teadmisi või kogemusi või kui on kahtlusi tema erapooletuses. Korduva kontrolli läbiviimise otsustamine tuleb kõne alla, kui esialgne kontroll on olnud formaalne, mitte sisuline.
Erikontroll peab olema sisuline
Erikontroll ja selle tulem ehk aruanne peab võimaldama osanikel langetada otsuseid osaühingu huvide ja õiguste kaitseks. Seda ei ole võimalik teha, kui kontroll ei ole olnud sisuline. Näiteks juhul, kui on esitatud tehingutest ja toimingutest ülevaade, kuid nende tehingute ja toimingute sisu ja seaduslikkust kontrollitud pole, on kontroll olnud formaalne. Kui kontrolli läbiviijalt on küsitud, kas konkreetne tehing on toimunud turutingimustel, siis lasub tal kohustus sellele vastata või anda hinnang, mitte üksnes viidata teiste arvamustele.
Seega peab erikontrolli aruanne olema sisuline, sisaldades endast vähemalt:
- kontrolli objektiks olevaid esitatud küsimusi ja
- küsimustele vastamiseks vajalikke faktilisi asjaolusid ja
- kontrolli läbiviija võimalikult konkreetseid vastuseid küsimustele, vajadusel hinnanguid.
Kui kontroll on olnud puudulik, kuna pole andnud sisulisi ega tegelikke vastuseid esitatud küsimustele, on alust taotleda kohtult uue erikontrolli tegemist nendes küsimustes, millele ei ole sisulisi vastuseid antud.
Eelkirjeldatu kehtib analoogia korras ka aktsiaseltside puhul.
