Kolleeg Sten Veidebaum tutvustas oma hiljutises blogikandes äriühingu juhatuse liikme vastutuse üldiseid põhimõtteid ja selleteemalisi uuemaid Riigikohtu seisukohti. Samas on mul viimasel ajal olnud mitmeid kokkupuuteid hoopis äriühingu nõukogu liikme vastutust puudutavate küsimustega. Nimelt on levinud arusaam, et nõukogu liikmeks olek on hea, väheste ülesannetega ja riskivaba auamet. Käesoleva lühikese ülevaatega selgitan, et nii see päris ei ole.

Nõukogu liikme vastutuse põhimõtted on analoogsed juhatuse liikme vastutusega
Kohtupraktikas on korduvalt leidnud kinnitust, et sarnaselt juhatuse liikmeks olekuga on äriühingu nõukogu liikmeks olemine käsundilaadne õigussuhe äriühingu ja nõukogu liikme vahel. Seega ei ole üllatav, et seadus sätestab äriühingu nõukogu liikmele üldjoontes samad vastutuse alused kui juhatuse liikmele. Ka Riigikohus mitmes lahendis sedastanud, et aktsiaseltsi nõukogu liikmed vastutavad äriseadustiku § 327 alusel samamoodi nagu juhatuse liikmed. Sarnaselt juhatuse liikmele peab nõukogu liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega ning kohustuste rikkumisega ühingule kahju tekitanud nõukogu liikmed vastutavad kahju hüvitamise eest solidaarselt. Nõukogu liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega.

Arvestada tuleb nõukogu liikme ülesannete eripära
Küll aga tuleb, võrreldes juhatuse liikmega, nõukogu liikme vastutuse hindamisel silmas pidada mõningaid erisusi. Nimelt on juhatuse ja nõukogu funktsioonid äriühingu tegevuse juhtorganitena erinevad. Nii on erinevalt ühingu igapäevast majandustegevust korraldavast juhatuse liikmest seaduse kohaselt nõukogu liikme peamisteks ülesanneteks planeerida ja korraldada äriühingu üldist juhtimist ning teostada järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Seega on nõukogu liikmete kohustused reeglina üsna passiivse iseloomuga ning piirduvad sageli juhatuse liikme(te) üle järelevalve teostamisega.

Veelgi enam, kohtupraktikas on asutud seisukohale, et üldjuhul saab nõukogu järelevalve kohustuse rikkumist jaatada vaid siis, kui on kindlaks tehtud juhatuse liikme kohustuste rikkumine. Kuna nõukogu liige aktiivselt äriühingu nimel tehinguid ei tee ja igapäevases majandustegevuses ei osale, on sageli põhjusliku seose tuvastamine nõukogu liikme tegevuse ja äriühingule tekkinud kahju vahel keeruline.

Nõukogu liige peab olema hoolas ja lojaalne
Siiski ei ole nõukogu liikme ametikoht vastutusevaba. Riigikohus on hiljutises kohtulahendis rõhutanud, et nõukogu poolt järelevalve kohustuse täitmine ei tohi piirduda üksnes formaalse kontrolliga juhatuse tegevuse üle. Kui esinevad asjaolud, mis võivad viidata juhatuse liikme kohustuste rikkumisele, peab nõukogu rakendama vajalikke meetmeid edasiste rikkumiste ärahoidmiseks (mh anda juhatusele korraldusi õigusvastase tegevuse lõpetamiseks või kustuda juhatuse liige oma ametikohalt tagasi).

Seega ei tähenda isiku nõukogu liikmeks valimine, et teda on premeeritud kõlava nime, kuid sisulise vastutuseta ametikohaga. Nõukogu liige peab erinevatest allikatest (mh seadused, osanike või aktsionäride otsused, nõukogu liikme lepingud, muud asutusesisesed dokumendid) tulenevaid kohustusi täitma alati hoolsalt ja äriühingule lojaalselt