Dramaatilised arengud Euroopa riigiabiõiguses
Energia müük kindla hinnaga
Ungari Vabariik otsustas 1995.a erastada riigile kuulunud elektritootja Dunamenti Erömü. Selle sujuvaks korraldamiseks sõlmiti 15 ja 20 aastased lepingud Dunamenti Erömü ja tema emaettevõtja MVM vahel. Lepingute kohaselt pidi MVM ostma märkimisväärse osa Dunamenti Erömü toodangust reguleeritud hinnaga. Peale lepingute sõlmimist erastati 75% Dunamenti Erömü aktsiatest Belgia ettevõttele Electrabel SA. 25% aktsiatest jäi endiselt MVM-le.
Keelatud riigiabi
Lepingud sattusid Euroopa Komisjoni huviorbiiti. 2009.a otsuses leidis komisjon, et pikaajalised lepingud energia müügiks kindlaksmääratud koguse ja hinnaga, mis katab püsi-, muutuv- ja kapitalikulud, on sisuliselt investeeringu garantii ning sellisena keelatud riigiabi. Veel leidis komisjon, et abi saaja on Dunamenti Erömü, aga mitte Electrabel SA.
Mõistlik turuinvestor
Dunamenti Erömü vaidlustas komisjoni otsuse, väites muuhulgas, et lepingute sõlmimisel käitus Ungari mõistliku turuinvestorina, kuna see võimaldas saada 75% aktsiate müügist kõige paremat hinda. Veel väitis Dunamenti Erömü, et aktsiate kõrgeima müügihinna tasumisega hüvitas Electrabel SA võimaliku riigiabi juba ette.
Hüljatud ühe majandusüksuse doktriin
Euroopa Kohtu otsuse kohaselt ei saanud Electrabel SA keelatud riigiabi, kuna ta maksis aktsiate eest võimaliku kõrgeima turuhinna. See aga ei muutnud kohtu arvamust sellest, et keelatud riigiabi sai ikkagi tütarettevõtja Dunamenti Erömü.
Niisuguse seisukohaga hülgas kohus varem valitsenud ühise majandusüksuse doktriini, mille kohaselt juhul, kui emaettevõtja sekkub otseselt või kaudselt tütarettevõtja juhtimisse, siis tegelikult võtab ta viimase majandustegevusest osa. Varasemates lahendites on kohus olnud seisukohal, et riigiabi kontekstis tuleb eraldi asutatud, kuid ühiselt tegutsevaid ettevõtjad käsitleda ühise majandusüksusena. On selge, et kui kohus oleks Dunamenti Erömü asjas otsust tehes lähtunud samuti ühise majandusüksuse doktriinist, poleks tegemist olnud keelatud riigiabiga just sellepärast, et võimalik riigiabi sisaldus erastamishinnas, mille Electrabel SA 1995.a juba tasus.
Kokkuvõte
Euroopa Kohtu otsuses sisaldub dramaatiline konflikt ühenduse konkurentsivabaduse ja erainvestori õiguspärase ootuse ja õiguskindluse huvide vahel. Niisugust konflikti oleks võimalik vältida Euroopa riigiabiõiguse järjekindlama rakendamisega. Kahjuks ei teeni ühise majandusüksuse doktriini hülgamine seda eesmärki kuigivõrd ning seda enam peavad turul tegutsevad investorid suhtuma keelatud riigiabi küsimustesse erakordse ettevaatusega.
