PÕLETAV KÜSIMUS | Kas riik peab eriolukorras ettevõtjale tekitatud kahju hüvitama?

 (15)
Foto suletud kaubakeskusest on illustratiivne
Foto suletud kaubakeskusest on illustratiivneFoto: Rauno Volmar

Väljakuulutatud eriolukorras on rakendatud mitmeid meetmeid, mis on otseselt või kaudselt sundinud ettevõtjaid oma tegevust oluliselt piirama või täielikult peatama. Paratamatult tekib mingil hetkel küsimus, kas ettevõtjal võiks olla lisaks alust nõuda riigilt sellise kahju hüvitamist, mida abimeetmed ei korva.

Eriolukorra väljakuulutamist ja meetmeid reguleerib hädaolukorra seadus. Hädaolukorra seaduses on võimaliku kahju hüvitamise kohta vaid üks säte, mis kirjeldab eriolukorra ajal tekkinud kahju hüvitamise erisusi. Nii näiteks ei hüvita sätte kohaselt riik eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud hädaolukorras süüdi oleva füüsilise isiku kulusid; omanikule kuulunud ainete ja materjalide väärtust, kui neid aineid ja materjale kasutati tema huvides ning teatud töödega tekitatud kahju. Kuivõrd tegemist on üksnes spetsiifiliste välistustega, mis ei ütle, mis kahju siis hüvitamisele kuulub, tuleb järgmiseks pöörduda riigivastutuse seaduse juurde.

Riigivastutuse seaduses võib teoreetiliselt kohaldamisele kuuluda kaks alust:

  • avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamine;
  • õiguspärase haldusakti või toiminguga tekitatud kahju hüvitamine.

Laskumata nõude eelduste detailidesse, nõuab neist esimene, nagu nimigi viitab, et riik oleks eriolukorra väljakuulutamisel või eriolukorra meetmete otsustamisel teinud üldse midagi õigusvastast ehk rikkunud seadust. Võib eeldada, et tekib tõesti ka seesuguseid vaidlusi, kus mõni ettevõtja peab rakendatud eriolukorra meetmeid ebaproportsionaalseks või laiemalt põhjendamatuks ning tema õigusi rikkuvaks. Isegi sel juhul peaks ettevõtja enne kahju hüvitamise nõude esitamist üritama oma õigusi muul viisil kaitsta - näiteks vaidlustades konkreetset eriolukorra juhi korraldust, mida ettevõtja õigusvastaseks peab.

Erakordne piiramine kui kahju tekitamine

Juhul, kui lähtuda eeldusest, et eriolukorra juhi korraldused ja eriolukorra meetmed siiski antud juhul õigusvastased pole, saab kohaldamisele kuuluda vaid teine kahju hüvitamise alus. Õiguspärase korraldusega tekitatud kahju hüvitamist saab riigivastutuse seaduse järgi nõuda vaid isik, kelle põhiõigusi või -vabadusi on korraldusega erakordselt piiratud. Kõnealust erandlikku sätet on meie kohtupraktikas kohaldatud väga harva.

Võib eeldada, et selliste kahjunõuete esitamisel tekib põhivaidlus küsimuses, kas nõude esitanud ettevõtja põhiõigusi, näiteks ettevõtlusvabadust või omandiõigust, on piiratud „erakordselt". Vastamiseks tuleb lahendada ka küsimus, kas „erakordsuse" välistab see, et piirangud on kogu majanduskeskkonna suhtes laiaulatuslikud ja ettevõtja peab ka solidaarselt ühiskondlikku koormat kandma või vastupidi - nii laiaulatuslikud piirangud just ongi „erakordsed" ka iga konkreetse ettevõtja suhtes.

Tõendama peab põhjuslikku seost

Riik on juba väljendanud seisukohta, et kahju hüvitamise nõuded pole põhjendatud ehk vaidlused tuleb lahendada kohtus (vt siit). Isegi kui kohus peab kahju hüvitamist siiski printsiibis õigustatuks, lubab seadus kahju hüvitada vaid „õiglases ulatuses". Hüvitise määramisel arvestatakse kasu, mida põhiõiguste või -vabaduste piiramine avaliku võimu kandjale või avalikele huvidele kaasa tõi, piiramise raskust, kahju tekkimise ettenägematust ja muid olulisi asjaolusid.

Unustada ei saa, et kahju hüvitamise üldprintsiibid, sh nõue, et riigi tegevuse ja kahju vahel peab olema põhjuslik seos, kehtivad ka riigivastutuses. Järelikult on ka kõike muud kõrvale jättes kahjunõude esitamine mõnevõrra lihtsam ettevõtjal, kelle tegevust eriolukorra meetme rakendamisel otseselt piirati, ning märksa keerulisem neil, kes on kahju kannatanud üldise majanduskeskkonna halvenemise tõttu.

Kokkuvõttes - ettevõtjal on vähemalt teoreetiliselt olemas õiguslikud alused esitada riigi vastu hädaolukorra meetme rakendamisega tekitatud kahju hüvitamise nõue. Samas, kuna tekkinud olukord on vähemalt Eestis pretsedenditu, on vaidlusküsimusi küll ja rohkemgi veel.

Kriisiolukorras kerkivate õigusküsimuste kohta saab lugeda lisa advokaadibüroo TRINITI üha täienevalt COVID-19 erilehelt SIIN.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!
  • Nutitelefoni rakendus HOIA teavitab sind, kui oled olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga. Vaata lähemalt!