Välismaal kohtuotsuse täitmine nüüd lihtsam

Alates 10. jaanuarist 2015 muutus lihtsamaks tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud kohtuotsuste täitmine teises EL liikmesriigis. Varasemalt tuli kohtulahendi täitmiseks teises EL liikmesriigis pöörduda reeglina esmalt vastava riigi kohtu poole ja taotleda seal kohtuotsuse täidetavaks tunnistamist. Alates 10. jaanuarist 2015 saab kohtulahendiga minna aga koheselt iga liikmesriigi kohtutäituri juurde, kus võlgnikul on varasid. Uus kord kehtib alates viidatud kuupäevast tehtud lahenditele.

Uus kord

Nagu mainitud, tuli varasemalt Eesti kohtulahendi täitmiseks nt Soomes pöörduda reeglina esmalt Soome kohtu poole ja taotleda Eesti kohtulahendi täidetavaks tunnistamist, misjärel sai alles pöörduda Soome kohtutäituri poole. Ehkki tegemist oli üksnes formaalse protseduuriga, võttis see omajagu aega ja oli võlausaldajale tülikas. Mh kaasnesid sellega kulud, mida ei hüvitatud. Väikesemate nõuete puhul võisid vastavad kulud osutuda ebaproportsionaalselt suureks.

Nüüdseks on selline nõue (st kohustuslik kohtulik vaheetapp) kaotatud – Eestis tehtud kohtulahendiga on võimalik minna kohaselt iga liikmesriigi kohtutäituri juurde, kus võlgnikul on varasid. Vajalik on esitada üksnes järgmised dokumendid:
(i) kohtulahendi täidetavuse tunnistus (otsuse teinud kohus väljastab koheselt teie taolusel); ja
(ii) kohtuotsuse koopia

Täitmisriigi kohtutäitur võib nõuda ka vastavate dokumentide tõlget. Uus põhimõte lihtsustab ja kiirendab oluliselt võla piiriülest sissenõudmist.

Muudatus puudutab enamus tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud EL liikmesriikide kohtulahendeid. Seejuures teatud valdkondades (nt pärimis- ja elatisasjad, vanemlik vastutus ja lahutus) on EL tasandil vastu võetud valdkonnaspetsiifilised määrused, mille puhul tuleb kohtuotsuse täitmise küsimust vaadata vastavast määrusest. Nt elatisasjades oli juba varasemalt kaotatud viidatud exequatur`i ehk kohtulahendi täidetavaks tunnistamise nõue.

Mida saab võlgnik teha?

Võlgnikul on võimalik kohtulahendi täitmist vaidlustada üksnes piiratud alustel. Selleks peab ta esitama taotluse täitmisriigi kohtule. Mingil juhul ei vaadata üle kohtuotsust sisuliselt.

Praktikas kõige sagedasem vaidlustamise juht on tagaselja tehtud kohtuotsused. Selleks peab võlgnik tõendama, et talle ei toimetatud kohtuvaidluse algatamise dokumenti kätte piisavalt aegsasti ja sellisel viisil, et ta oleks saanud korraldada enda kaitse. Vajalike dokumentide kättetoimetamise võlgnikule korraldab kohus ise vastavalt ettenähtud nõuetele. Seega praktikas saaks vastav vaidlustamise alus kõne alla tulla samuti pigem erandjuhul.