Aasta suhtekorraldusagentuur: väike riik ei pea tähendama seda, et siin tehakse ainult väikeseid tegusid
Daltoni asutaja Ivo Kallasmaa ja partner Lennart Komp leiavad, et kui ettevõte on suuteline välismaal oma toodet müüma, on võimalik sellest välismaisel turul ka rääkida. Eesti turundusagentuuride kvaliteet on nende hinnangul piisavalt heal tasemel, et aidata siinseid tegijaid maailmas nähtavale tuua ja konkureerida ka suurtel turgudel. Kui vaid oleks piisavalt julgust teha esimene rahvusvaheline samm.
Mida tähendab Daltonile äsja kätte võidetud aasta suhtekorraldusagentuuri tiitel?
Ivo: Kuldmuna konkursi tulemusi objektiivselt vaadates oli Dalton eelmise aasta tööde põhjal kõige parem suhtekorraldusagentuur. See tähendab, et oleme oma tööd teinud hästi ja seda on märganud ning hinnanud meie enda valdkonna professionaalid.
Aasta agentuuriks saamine ei ole tegelikult tunnustus ainult agentuurile, see on ka tunnustus teda usaldanud klientidele, et nad on lasknud agentuuril oma kommunikatsiooni ellu viia, et seeläbi jõuda väga heade tulemusteni. Seda tunnustust ei oleks me saanud võita, kui poleks lähedast ja usalduslikku suhet klientidega.
Lennart: Kuldmuna suhtekorralduse kategooriad teeb pisut teistsuguseks asjaolu, et päris suur roll on reaalselt saavutatud tulemusel. Kui disainis ja reklaamis on loomulik, et hinnatakse eeskätt loovust, siis suhtekorralduse puhul vaadatakse ka seda, kuidas on töö reaalsetes tulemustes peegeldunud. Daltoni teenitud auhinnad - nii Nobe elektriauto lansseerimine kui rahastuskampaania ja Prisma ööpäevaringse hüpermarketi avamine - olid iga nurga pealt vaadates väga, väga edukad projektid. Mõlema puhul oli suhtekorralduse roll võtmetähtsusega ja võimaldas kliendil saada väga häid tulemusi.
Selle tiitli võitmisel oli tähtis roll Eesti esimese elektriauto Nobe tutvustamisel maailmale. Milline oli teie lähenemine?
Lennart: Nobe puhul oli tegemist üsnagi suure väljakutsega. Oli väga äge idee, eriline disain ja innovaatilised lahendused, kuid koostöö alguses olid need veel vaid n-ö paberil. Peagi sai valmis täismõõtmetes kipsmudel, aga see oli veel kaugel liikuvast sõidukist. Et Nobe looja Roman Muljari ambitsioonikat plaani ellu viia, tuli ühisrahastusplatvormi ära kasutada kui turunduskanalit ja Daltoni varasemaid kogemusi rahvusvahelise tähelepanu püüdmisel.
Ivo: Mina arvan, et kaks märksõna nii Nobe kommunikatsioonis kui ka meie varasematel rahvusvahelistel kommunikatsiooniprojektidel on olnud julgus ja sihikindlus. Arvestades Eesti turu suurust ja meie geograafilist olukorda, võib tunduda üsnagi raske oma kommunikatsiooniga siit väljapoole jõuda. Nobe puhul oligi peamine eesmärk, et sellest räägitakse Eestist väljaspool ehk oluliselt suuremates riikides. Selle õnnestumiseks tuli teha tugeva strateegiaga sihikindlat tööd. Internet ei tunne piire ja nii oli võimalik jõuda näiteks selliste riikideni nagu Suurbritannia, USA, Taani või isegi Aserbaidžaan.
Kuna tegemist oli põhimõtteliselt start-up ettevõttega, mis arenes mitte nädalate, vaid päevadega, siis oli Dalton ka ärimudeli väljatöötamise juures nii nõuandja kui ka selle elluviija rollis. Näiteks kui algselt oli plaanis ühed tegevused, siis vastavalt saavutatud kajastustele pidime ka jooksvalt reageerima, et leida investoreid, kes aitaks Nobe tegevust rahastada. Möödunud kampaania ajal jõudsime kliendiga koostöös otsuseni, et sellise investori otsimise kõrvalt tuleks alustada ka autode eelmüügiga. Äsja alustanud ettevõttesse investeerimine oleks olnud investorite silmis riskantne, kuid autode eelmüük võimaldas pakkuda mingit käegakatsutavat objekti.
Nobe kõrval on Dalton juba varasemalt rahvusvaheliste kampaaniatega silma paistnud.
Kuidas olete jõudnud nii mitmete rahvusvaheliste projektideni?
Ivo: Meie esimene proovikivi rahvusvahelisel turul oli Wolfprint 3D, mis nüüdseks on Wolf3D. See oli omamoodi huvitav start-up, kes on tänaseks oma ärikontseptsiooni veidi muutnud ja tõusnud VR-tehnoloogia lahendustes maailma juhtivate sekka.
Alustades ei olnud nendel tegelikult suuri ootusi ja ega meil ei olnud ka suuri lootusi. Katsetasime seega erinevaid strateegiaid ja tulemuseks oli väga suur rahvusvaheline tähelepanu. Olles korra juba selle strateegia mudeldanud, oleme suutnud ka mitmeid järgmisi projekte tänu kogemusele ja kontaktipagasile edukalt ellu viia.
Nii oleme jõudnud lausa müstilistesse kanalitesse. Koos Iglusaunaga saime näiteks Rotermanni kvartalis teha intervjuu Jaapani rahvustelevisiooni, mille käigus mehed käisid saunas ja jõid Tankeri õlut. Samuti oleme viinud Esteloni kõlarid Aasia meediasse või näiteks võõrustanud New York Timesi ajakirjanikke.
Lennart: Põhimõtteliselt hakkab kogu tegevus ikkagi ettevõtte enda rahvusvahelisest ambitsioonist peale. Samavõrd, kui on rahvusvahelise ambitsiooniga Eesti ettevõttel võimalusi oma toodet või teenust rahvusvahelisel turul müüa, on võimalik seda Eestist ka kommunikeerida.
Millised ootused on kliendil, kes pöörduvad teie poole sooviga teha rahvusvahelist kommunikatsiooni?
Lennart: Harilikult on kommunikatsioonivajadus seotud lähema või pikema perspektiiviga ning eesmärgiga teha rahvusvahelist müüki, pälvida tähelepanu või koguda raha. Viimast siis eelkõige start-up'ide puhul. Suhtekorraldusagentuuri eesmärk on seda kõike toetada. Näiteks Wolfprint 3D kui ka Nobe puhul oli vajalik nii brändi kui toote või teenuse tutvustamine ja raha kogumine. Kolmikõdede Luikede ehk Trio to Rio puhul aga näiteks rahvusvaheliste sponsorite leidmine.
Ivo: Teistpidi on ka meil endal tekkinud mõningad ootused kliendile. Näiteks võiks kliendil olla rahvusvahelist kommunikatsiooni tehes valmisolek kasutada ära tekkinud tähelepanu. Täpsemalt võimendada enda müüki, kui mingis riigis on saavutatud märkimisväärne tähelepanu, ja olla valmis võtma nende riikide potentsiaalsete klientidega ühendust, kes näiteks pakutavat toodet võiksid müüa. Mõnikord näeme, et mingites riikides kogub teema hoogu, kuid siis öeldakse, et sellele turule me hetkel ei sisene, sest meil ei ole selle jaoks aega. Tulemusena võib käest libiseda haruldaselt hea võimalus.
Kuidas erineb rahvusvahelisel tasandil kommunikeerimine?
Ivo: Suures plaanis ei erinegi, lihtsalt paljude välismaiste kanalite lugejaskond ulatub miljonitesse, meil aga paarisaja tuhandeni.
Välismaa kanalite poole pöördumisel peab olema kindlasti ette valmistatud väga-väga hea pitch, mida tuleb kohendada vastavalt riikidele. Näiteks Austraaliasse ei tohi saata USA oma ja vastupidi, sest keel on küll üks, aga väikene komistus võib rängalt solvata teist ühiskonda. Samuti on ka Aasial enamasti üks lähenemine, USAl teine ja Euroopal veel kolmas, kuidas näiteks kasvõi lugusid üles ehitatakse. Ehk siis kommunikatsiooni planeerides ja õigeid ajakirjanikke otsides peab olema kursis sellega, mis mujal toimub ja ühtlasi kasutama n-ö rahvusvahelist hea tava.
Lennart: Jah, töö oma olemuselt tegelikult ei erinegi, sest kõige alus on ikkagi ju hea lugu, hästi planeeritud strateegia ja publiku kõnetamine. Erineb see, kuidas asja ellu viia ja siin on abiks ajakirjanike ja kanalite tundmaõppimine. Kui Eestis on paratamatu, et turu suuruse tõttu tegeleb üks ajakirjanik näiteks viie suure valdkonna või teemaga, siis suuremates riikides võib üks konkreetne ajakirjanik keskenduda väga spetsiifilisele teemale väga spetsiifilisel moel.
Millised projektid olid teie hinnangul möödunud aastal suurimaks väljakutseks?
Ivo: Kindlasti kõik meie klientide projektid on põnevad väljakutsed, sest alati tuleb ju lahendada mingit probleemi. Üks huvitavamaid väljakutseid on meil aga olnud Prismaga, kus oleme saanud ellu viia väga erinevaid tegevusi, alates sisekommunikatsioonist kuni korporatiivkommunikatsiooni.
Tulemuseks oli fookusesse võetud tootegruppide müügitõus kui ka üldine maine paranemine.
Lennart: Olukorra tegi põnevaks see, et Prisma muutis eelmise aasta jooksul oma brändi sõnumit. "Üks mure vähem" asendus perekeskse lähenemisega "Perele parim". See tähendas sisuliselt olulist kursimuutust, millega kaasnesid näiteks sortimendi uuendused, püsivalt soodsa põhimõtte juurutamine ja kõiksugu muud toetavad tegevused.
Kommunikatsiooni võtmeülesanne oligi selgitada muuhulgas teenitud meedia abil, et mida see "Perele parim" endas hõlmab ja kuidas Prisma selle lubaduse kõrgusel seisab.
Milline on konkurents Eesti suhtekorraldusmaastikul?
Lennart: Eesti suhtekorraldusmaastik on sedavõrd mitmekesine, et kui ükskõik millisel ettevõttel või organisatsioonil on tarvis tema spetsiifika või vajadustega sobivat suhtekorralduspartnerit, siis kindlasti selle ka leiab. Teatud põhiteenused on tõenäoliselt suhteliselt sarnased, aga kõigil turul tegutsevatel agentuuridel on oma selged tugevused.
Turg on seejuures piisavalt tihe, et agentuurid ennast väga mugavalt selles tunda ei saa. Samas aitab selline konkurentsiolukord motiveerida agentuure pakkuma kvaliteetset teenust ja muutuma veelgi paremaks.
Ivo: Üks tendents, mida võib märgata nii Eestis kui ka Euroopas, on suhtekorralduse olulisus ettevõtete turunduses ja igapäeva tegevustes. Sarnaselt Skandinaaviamaadega ei tehta ka niivõrd lühiajalisi lepinguid, vaid ettevõtetel on pikem strateegiaplaan, millega ehitada üles ettevõtte brändikommunikatsiooni.
Mida võiksid ettevõtjad silmas pidada, et ettevõtte kommunikatsioonist oleks maksimaalselt kasu?
Lennart: Kommunikatsioon on osa strateegilisest tööst äriliste eesmärkide ja visiooni saavutamisel. See tähendab sihipärast ja järjekindlat tööd oma loo jutustamisel, sõnumite edastamisel ja oluliste auditooriumidega suhtlemisel. Et selles edukas olla, tuleb kõik kommunikatsiooni ja turundusega seotud tegevused panna käima ühte jalga. Lähtuda enda brändi põhiolemusest, aga tähelepanelikult kuulata oma publikut. Kui selles osas on tarvis nõu, oleme lahkelt valmis seda andma.
Ivo: Ettevõtjad, kes tahavad Eestist väljapoole jõuda, võiksid olla julgemad. Eesti turundusagentuuride kvaliteet on piisavalt heal tasemel, et aidata siinseid tegijaid maailmas nähtavale tuua ja konkureerida suurtel turgudel. Väike riik ei pea tähendama seda, et siin tehakse ainult väikeseid tegusid.
