Idea struktuur on selline, et emaettevõttest holding-firmale kuulub Baltikumi peale kokku 19 agentuuri, kus eraldi osadeks on jaotatud loovagentuur, turundus, kommunikatsiooniosakonnad jne ja Mart Eikner jätkab just Baltikumi emafirma juhtimist. Tänavu aasta käive ulatub 50 miljoni euroni. Havasiga on Idea teinud koostööd juba 15 aastat, kuid nüüd muutus klient omanikuks.

Miks ikkagi 1996. aastal teie enda poolt asutatud firma müüsite? Või peaks küsima, et miks alles nüüd?

Kõigepealt on oluline rõhutada, et meie senised partnerid ja juhatused jätkavad. Havas ostabki meie juhtkonda ja teadmisi, nad ei taha siin hakata suuri muudatusi tegema. Küll aga saame Havasi kaudu kasutada unikaalseid tooteid ja teenuseid, mida teistel Baltikumi agentuuridel võmalik kasutada pole - näiteks erinevad sotsiaalmeedia jm digitaalsed platvormid, mis aitavad klienti nähtavamaks muuta.

Havas ei rahuldu ju 51 protsendiga?

Pigem suurkorporatsioonid sinnapoole liiguvad, et tahavad oma osalust suurendada. Lähiaastatel siiski siin mingeid muudatusi plaanis pole, kõik partnerid jätkavad, lihtsalt Havasi enamusosalusega. Me ei saa kahjuks lepingu detaile avalikult lahata, kaasa arvatud näiteks tehingu hinda. Havas on üle maailma ostnud palju ettevõtteid kokku ja ostud on kaasa toonud ettevõtete kiirema kasvu ja tõhusamaks muutumise.

Kas saate vähemalt öelda, millisesse suurusjärku see tehing jääb?

Turunduskommunikatsiooni agentuuridest oleme meie kindlalt suurim investeering, sest selles valdkonnas ei ole praktiliselt välisinvesteeringuid kümne aasta jooksul tulnud.

Kuidas te nüüd teile laekunud miljoneid kulutama ja/või investeerima hakkate?

Mina...no ega teist paari pükse jalga ei pane. Ma jätkan Havas Baltikumi juhina ja põhifookus on endiselt sellel. Ma ei ole ka otsinud teisi investeerimisvaldkondi.

Ei hakka kinnisvarasse investeerima, oma tornmaja ehitama?

(Naerab.) Ei ole tõesti plaanis, jääme ikka oma liistude juurde.

Miltton ostis äsja suhtekorraldusbüroo JLP. Kas selles valdkonnas on hetkel rohkem tehinguid toimumas?

Sellises valdkonnas on tehingud rasked tulema - meil ei ole ju müüa midagi peale usalduse. Ja meie koostöö Havasiga on kestnud 15 aastat, see tähendab, et nad usaldavad meid. Teiste kohta ei oska ma öelda - paljudel turunduskommunikatsioonifirmadel maailmas ei lähe täna väga hästi, nad ei laiene. Agentuurid on tugeva surve all ja vähemalt siin, Euroopas pole ambitsioonikaid plaane väga näha.

Miks see nii on?

Seda mõjutavad näiteks kasvõi tehnoloogialahendused, mis on vähendanud kõvasti agentuuride tulusid, sest kliendid teevad nüüd turundust enamasti oma majas. Aga Ideal - ja ka Havasil - on ühe katuse all kõik erinevad turunduskommunikatsiooni valdkonnad, mis on meie edu säilitanud.

Idea poliitkampaaniaid enam ei tee?

Tõsi, me oleme läbi aja paljusid parteisid nõustanud, aga sel aastal otseselt mitte. [Eikner asutas ettevõtte koos teise tuntud kampaaniameistri Paavo Pettaiga, koostöö lõppes 2009. aastal. Nad said tuntuks Keskerakonna kampaaniatega, mh oli duo skandaalse K-Kohukese autor. Eikner on nõustanud ka IRL-i -toim.]

Aga mis siis Ideale kõige kasumlikum turunduskommunikatsiooni suund on?

Ega siin suuri vahesid ei ole, kõik ärid on kasumis.

Siin mängib rolli ikkagi majanduse üldiselt hea käik?

Ma ütleks, et muul majandusel läheb paremini kui agentuuridel. Tervikuna meediamajadel ei ole ju ka parimad ajad, meedia on nii killustunud ja pead olema aina nutikam, et inimesteni jõuda.

Aga masu ajal on turundus esimene koht, kust kärbitakse?

Nii on, aga aeg on näidanud, et kes kommunikatsiooni ja turundust suudavad mõistlikul tasemel ka raskematel aegadel hoida, võidavad sellest rohkem järgmisel tõusul. Turundus on ikkagi investeering, mitte kulu ja seda hakatakse järjest enam ka mõistma.

Mis on teie jaoks olnud selle aasta kõige häirivam või läbikukkunum PR-strateegia/kampaania?

Valimiseelne aeg on selline, kus poliitikud on palju pildis ja nende mõju ühiskonnale on suurim. Brändid ei suuda inimesi niimoodi mitmesse leeri ajada ja lõhestada kui poliitika. Kahju, et see sellises suunas liigub, ma küll parema meelega näeks ühendavat jõudu.

Ehk antakse poliitikutele lihtsalt sellist nõu? Et peab olema terav ja vängete sõnumitega?

Ma ei usu, et agentuurid nii radikaalsete sõnumite ja lahendustega välja tuleksid, pigem ikka kliendid ehk poliitikud ise valivad oma tee. Rahvusvaheliselt on meil palju, kust õppida ja et kuidas poliitilist kommunikatsiooni teha. Aga eks kevadel selgub, mis siis paremini töötab.