Eesti on digi-riik! Meie uudisteportaalid on kiired- tihti avaldatakse uudis enne, kui sündmus toimudagi jõudnud ning homsel paberil on raske tänase päevauudisega võistelda. Vähemalt reklaamirahas, rääkimata kasutajate arvust. 

Emori iganädalase statistika tulemusel on Eestis mõõdetavates portaalides üle 3,5 miljoni brausimise nädalas. Eelmisel nädalal brausiti 2/3 läbi Delfi (1,68 mln nädalas), Postimehe (1,51 mln) ja Õhtulehe (ca 0,6 mln).

Emori värske meediareklaamituru uuringu kohaselt kasvas eelmisel aastal reklaamiraha 4,9%, aasta varasemalt 84 miljonilt 88 miljonile eurole. Ehk Eestis panustati reklaamile üle nelja miljoni euro rohkem. See ei kadunud internetiavarustesse. Otseposti ehk postkastidesse pisteti 360 000 rohkem raha, internetimeedia avarustesse 1,5 miljonit, välimeediasse ning ajakirjadesse mõlemasse miljon rohkem, raadiosse ja televisiooni samuti pea miljon. Ajalehed olid ainukesed, kes kaotasid, kokku 0,7 miljonit. Kuhu see raha liikus? Ilmselt siis esimesse lõiku. Samas, käibeosakaalu suhtes on ajalehtede turuosa „pirukast“ jätkuvalt üks suurimaid – 22%. Tele saab 31%, Internet 19%, väli- ja raadio 10% ning lõpuks ajakirjad 7%. 

Mitmesugused uuringud kinnitavad aga, et erinevalt teistest meediatüüpidest tekitab reklaam ajakirjades kõige vähem vastumeelsust – suur osa lugejatest suhtub sellesse pigem kui lisaväärtusesse ning reklaam on otse sihtgrupile. IPC Media viis juulis 2012 läbi uuringu meediatarbimisest, mille käigus leiti, et ajakirjadel on kõige suunavam mõju ostu sooritamisel. Sarnaseid uuringuid ning kinnitust saate kõikidest juhtivatest meediaagentuuridest. Olles töötanud ajalehes, online’is ja ajakirjades, pean tõdema, et kahekümne aasta jooksul on tõesti kõige vähem olnud nurinat reklaami suhtes just ajakirjade lugejatelt. Isegi vastupidi – hästi tehtud erilahendused, mis kenasti markeeritud kui makstud tekst ja sihtgrupile toodetud reklaam, märgitakse tihtipeale ajakirja lugejate tagasisides positiivselt ära.

Lugejauuringute järgi on lugeja muutunud rohkem pealinnakeskseks. Seal on pea 30% lugejatest. Ilmselt näitab see ka regionaalpoliitika olemust. Lisaks on kasvanud nende lugejate osakaal, kelle sissetulek on üle 800 euro. Number viitab linnastumisele ja töökohtade pealinna koondumisele, mitte ilmselt viie rikkama riigi sekka jõudmisele.

Keskmine lugeja on vanemaks saanud. Ajakirjade lugejanumbreid vaadates jääb silma ka see, et ühte ajakirja loeb vähemalt 1,5–2 inimest ning kasutusperiood on ajakirjanumbril pikem. Ajakirju loeb Eestis ligi pool miljonit inimest ehk vähemalt iga teine eestlane. Juurde on tulnud päris palju uusi ajakirju ning tuleb tunnistada, et need on toonud juurde ka uusi lugejaid, kuna laias laastus ja suurematel ajakirjadel ei ole lugejanumbrid vähenenud.

Lisaks soovib Eesti Ajakirjade Liit sellest aastast alates lisada omalt poolt kvaliteedimärgi. Eelmisel nädalal avalikustasime viimse kui ühe liidu liikme trükitiraaži, mis on nähtav koguaeg ning uuendatakse iga kuu aadressil www.eall.ee Lisaks sellele on igal liikmel kohustus osaleda ka lugejauuringus ning on kokku lepitud reklaamiavaldamise heas tavas jpm. regulatsioonides. Arutame jaemüügi/tellijate ja muude numbrite auditeerimist ning kontrolli.

Mitte ainult terade sõkaldest eemaldamine, vaid EAL ehk Eesti Ajakirjade Liit on ka kvaliteedimärk, mis liidu liikmetel küljes on. Ajakirjade Liitu kuuluvad Ajakirjade Kirjastus, Presshouse, Ühinenud Ajakirjad, Fookus Meedia, Almaliest, Marikiri, Eesti Ajalehed (Maakoduga), Äripäeva ajakirjad ning nädal tagasi liitus ka Postimees (Hello).

Ajakirjade Liitu ei kuulu ülejäänud kirjastused. Küsige neilt ise, miks. Meie tahame sektorit paremaks muuta ja võtame vastu kõik, kes soovivad.