Forum Cinemase turundusjuhi Katre Kärneri sõnul on Eesti inimeste kinolembus muljetavaldav. Kui näiteks mõnes Euroopa riigis kahanes Netflixi tulekuga kinokülastajate arv riigis drastiliselt, siis hoolimata alternatiividest on siin kinokülastajaid tasapisi juurdegi tulnud. Nii käidi möödunud aastal kinos kokku 3,68 miljonit korda ehk ühe inimese kohta teeb see aastas 2,7 külastust. Võrreldes teiste Euroopa riikidega oleme sellega pärast Iirimaad ja Saksamaad kolmandal kohal.

Forum Cinemas on rahvusvahelise kinogrupi Odeon liige. Mil määral on teil võimalik ise otsustada, mis kino turunduses toimub?

Kampaaniaid kindlasti ette ei kirjutata ja pigem toimub koostöö kinogrupi ja stuudiote tasandil. Näiteks Universal või Paramount teevad kinogrupiga koostööd ja sealt tuleb selline tööriistapakett, mis annab meie kinole teatud eelise teiste kinode ees. Näiteks saame jagada filmiga seonduvalt mingeid eksklusiivseid kingitusi. Viimati tegime seda "Mehed mustas" filmiga, mille puhul kõik meie kinode külastajad said filmi avanädalal endale "Mehed mustas" temaatilised päikseprillid. Üllatus tuleb külastajatele ka Ämblikmehe filmiga. Saame kampaaniamaterjali kinogrupilt ja meie asi on välja mõelda, kuidas seda infot täpsemalt oma turul levitada.

Milline on kinode külastatavus?

Tegemist pole otseselt mäkke ronimisega, aga külastatavus liigub stabiilselt pigem tõusujoones. Võiks ju arvata, et alternatiive on tekkinud päris palju ja kino külastatavus on langustrendis, aga tegelikud numbrid näitavad midagi muud. Kino on ikkagi jätkuvalt üks populaarsemaid ja soodsamaid meelelahutusviise, kui võrrelda alternatiividega, kuhu minna pere või paarina meelt lahutama.

Kui palju noored kinos käivad?

Oleneb küll filmidest, aga üldiselt käivad noored tegelikult väga palju kinos. Oleme nüüd viimase poole aasta jooksul ka hästi palju noortega koostööd teinud, et konkreetsemalt välja selgitada, millega neid veel rohkem kinno meelitada ja mida nemad kinolt ootavad.

Saime kinnitust, et noorte jaoks on kino üks populaarsematest ajaveetmiskohtadest, kus nad saavad sõpradega koos olla. Noored tõid välja, et paraku igaühe juurde kambaga külla minna ei lubata või siis elatakse väga erinevates piirkondades. Sellisel juhul on hea kusagil kesklinnas kohtuda. Kino on hea kogunemise variant ja filme minnakse vaatama ka seltskonna pärast, kui ka kõigil ei ole samad filmieelistused.

Kas "Tõde ja õigus" oli ka üks neist filmidest, mida aitasite ise turundada?

Esmalt kindlasti, kuid lõpuks seal ei olnud enam midagi isegi vaja teha. Kui see välja tuli, siis olid kõik saalid "Tõde ja õigust" täis, ei olnud vaja palju mõelda, mis filme ja kellele ajastada, sest „Tõe ja õiguse" nõudlus oli lihtsalt nii suur.

Ega keegi alguses tegelikult ei teadnud, kuidas sellel filmil läheb, aga kõik lootsid, et läheb hästi. Samas oli väike oht, et kuna noortele on seda teost aastast aastasse kohustusliku kirjandusena peale surutud, siis kas nad ikkagi on valmis seda filmina ka nüüd veel vaatama.

"Tõe ja õiguse" filmi puhul tegime koostööd Tammsaare muuseumiga - meil oli kinodes Tammsaare rändnäitus ja sama kinopiletiga sai teatud perioodil ka külastada Tammsaare muuseumi.

Ehk siis võtsite suuna pigem koolidele ja õpetajatele?

Jah, oli pigem suunatud nendele, kes tulevadki klassidega koos ehk siis klassijuhataja, õpetaja või keegi, kes väljasõite organiseerib. Tulemusena käisid väga paljud noored koos koolidega. Eraldi käis natukene teine sihtgrupp, näiteks need, kes tõid pärast kooligrupiga vaatamist veel oma vanemad või ka vanavanemad kinno.

Noorte kõrval tõigi film kinosaalidesse täiesti uue kontingendi, inimesed, kes ei olnud taasiseseisvunud Eesti ajal kordagi kinos käinud. Nendeks olid siis vanemad inimesed, keda võis näha juba poolteist tundi enne seansi algust, et õige uks üles leida ja ennast filmi alguseks valmis seada. Kui Coca-Cola Plaza on Eesti suurim kino, siis ootajaid oli ka näiteks meie väiksemas Tartu kinos "Ekraan".

Tegelikult on tore näha inimesi, kelle jaoks on kinoelamus omamoodi seiklus ja kes saavad üle pika aja kogeda, milline tänapäeva kino välja näeb ja missuguseid mugavusi seal pakutakse.

Nooremad inimesed on tänapäeval harjunud, et nad saavad vaadata filme ja igasugu muud videosisu täpselt sellisel ajal ja sellises kohas, kus nad seda teha tahavad. Kuidas motiveerite neid just kinno filme vaatama tulema?

Filmilevitajatel on õnneks ühine arusaam kinodega, et filmi on kõige õigem vaadata ikkagi kinos. Filmi õigusi ei anta enne vabalevisse, kui film on saanud kinos mõned kuud ära olla. Alles siis saab see minna digitaalsesse filmilaenutusse või voogedastuse platvormidele.

Noorte jaoks on oluline, et nad saavad koguneda, juttu rääkida ja koos filmi vaatama minna. Kui nad ei leia kohta, kus näiteks Netflixist mõnda seriaali või filme vaadata, siis nad pigem eelistavad tulla ja vaadata midagi kinokavast.

Küsimusega, kuidas motiveerida noori kinos filme vaatama, osalesime ka loomehäkil Kama, kus noortetiimid lahendavad erinevaid turundusülesandeid, mida ettevõtted välja käivad. Sealt saime väga palju tagasisidet nende tarbimis- ja käitumisharjumuste kohta. Saime teada, et nad tuleks isegi märksa varem kinno, kui neil oleks võimalus seal midagi enne filmi algust teha. Nad tunnevad, et neil ei ole sellist head füüsilist ruumi, kus kokku saada ja midagi teha.

Kas kaubanduskeskus ise ei täida seda funktsiooni?

Võib-olla mõnele sihtgrupile täidab, aga gümnasistid, kellega meie rääkisime, leidsid, et nemad ei ole enam selles vanuses, et minna lihtsalt kaubanduskeskusesse hängima. Nad otsivad natukene teistsuguseid lahendusi. Sellest tuligi hästi palju erinevaid mõtteid ja soovitusi ning juba kohe-kohe ongi meil tulemas noortele kinokülastajale uus interaktiivne lahendus, millega saab enne filmi nutitelefoni abil suurel ekraanil mängu mängida.

Mis selle eesmärk siis täpsemalt on?

Eesmärk on, et inimesed oleksid juba varem kinos. Meie sooviks on, et inimesed ei saabuks viimasel hetkel jooksuga, lootes, et reklaamid ja treilerid on selleks ajaks läbi saanud, kui omale istekoht leitakse. Paratamatult tekib mõnikord soov siiski ka popkorni või mõne joogi järele, kuid enam ei ole aega minna tooma.

Eesti inimene on praegu ikkagi selle mõtteviisiga, et ma lähen pigem kümme minutit hiljem kui kümme minutit varem. Tahaks tekitada inimestele kinoruumides mõnusa õhkkonna, et nad tulevadki nagu mõned pensionärid enne "Tõe ja õiguse" filmi algust kasvõi poolteist tundi varem ja leiavad omale tegevust. Kas mängivad ekraanil mängu või siis võtavad osa filmiviktoriinist, mis juba praegu näiteks enne Kuufilmi üritust toimub.

Kas ja kuidas muutsite oma strateegiat, kui Netflix, HBO jt hakkasid Eestisse jõudma?

Kahtlemata jälgisime seda ja mingeid samme ka tegime. Siinkohal on meile oluline koostöö kõikide nende kanalitega, kes põhilisi sarju edasi näitavad. On sarju, mida isegi on lubatud näidata suurel ekraanil teatud mahus, aga see otsus tuleb siis juba kanali peakontori poolt. Näiteks võis sellise koostöö tulemusena näidata kinos "Troonide mängu" viimase hooaja esimest osa.

Viimastel aastatel on Forum Cinemas kinodes olnud palju ka esilinastuste otseülekandeid, mille ülekandmise võimalus antakse eksklusiivselt Odeon kinogrupi kinodele. Nendega saab näidata saalisolijatele, mis esilinastuse punasel vaibal kohapeal toimub ja kinoketi korrespondent saab kaameraga ligi ka nendele üritustele, kuhu muidu ajakirjanikud ei saa. Pärast sellist otseülekannet jätkub filmi vaatamine, mis tähendab, et ka kinokülastajad saavad filmi näha n-ö eellinastusena. Inimestel on seega võimalik näha film ära juba enne, kui esilinastused on ametlikult alanud.

Kas see esimeseks olemine võib olla ka üks nendest põhjustest, miks eelistatakse kino veebiplatvormile?

Inimestel on vist jah kuidagi sisse kodeeritud, et ma pean olema esimene või ma pean saama info esimesena kätte. On ka teatud generatsioon, kes mõtleb, et film on niikuinii peagi televiisoris näha ja mis ma sinna kinno ikka lähen. Kinode ülesanne ongi siis meelitada need inimesed kodust välja, et nad vaataksid selle filmi kohe ära, kuna praegu räägitakse just sellest filmist ja varsti on väljas juba uus film.