Esmalt viisid sotsiaalmeediakanalid sisse muudatused. Google lubas Media Rating Counsil'i poolt erapooletud audiitorid ligi. Lisaks andsid nad välja Brand Care Playbooki, mis sisaldas endas juhiseid reklaamijatele. Eemaldati sadu tuhandeid ebasobiva sisuga kanaleid, gruppe ja lehti.

Uus skandaal lahvatas Novembris, mil The Times avaldas artikli, milles avastati, et pedofiilid kasutavad oma pahede rahuldamiseks Youtube'i. Loe lugu siit.

Reklaamijad reageerisid ning Mars, Deutsche Bank, Lidl jt oma reklaamid ka peatasid.

Kuigi suured brändid ja meediaagentuurid on alates märtsist teinud Google'i ja FB-ga koostööd peatamaks reklaamide ilmumise ebasündsa sisu kõrval, on pikk tee veel minna.

Agentuurid nõuavad rohkem inimkontrolli, mitte ainult lihtsasti petetavat tehisintellekti ja tehnoloogilist kontrolli. Google on inimressurssi hakanud suunama "flagged contenti" kontrollimisse aga mitte ennetamisse.

Tänaseks on Google ja Facebook karmistanud oma reklaamikuvamise tingimusi, muuhulgas ei saa enne Youtube'i kanalis reklaamide näitamisega raha teenida, kui lehel ei ole 10 000 vaatamist ning läbitud peab olema kontroll.

Väljaspool sotsiaalmeediat on brand safety haldamine lihtsam. Seal on võimalik kasutada kolmandate osapoolte tehnoloogiaid, mis võimaldavad ebasobiva sisu vältimist reklaampinnana.

Publicis Media (Eestis Mediabroker) on alates probleemi puhkemisest teinud igapäevaselt koostööd nii Google'i kui Facebooki tiimidega probleemi kiireks lahendamiseks ja ennetamiseks. Lisaks reeglite mitmekordsele karmistamisele on näiteks Youtube avanud oma uksed Open Slate ja Channel Factory tehnoloogiatele, et meediaagentuurid ja reklaamijad saaksid sisu, mille juures reklaame kuvatakse, hõlpsalt valgesse nimekirja panna.

Eestis ei suuda brand safety tehnoloogiad sisu keelebarjääri tõttu 100-protsendiliselt tuvastada. Võõrkeelse sisu puhul on brand safety'it mõõtvate tehnoloogiate kasutamine usaldusväärsem. Juhtivad meediaagentuurid teevad kampaaniate tulemuste tõstmise nimel white- ja blackliste, kus nende reklaame näidatakse. Seni tehtud testide põhjal oleme suutnud brand safety numbreid tõsta ja see metoodika on end õigustanud.

Lisaks brand-safety'le on palju tähelepanu saanud ka viewability ja human viewability. Rõõmuga saab tõdeda, et viewability numbrid Eestis on rahvusvahelisest keskmisest kõrgemad, kuid digimeediaga tegelevad agentuurid peaksid siiski olukorda jälgima ja oma klientide reklaamiraha nähtavamatesse formaatidesse suunama.