Turundus
Turundus
Link kopeeritud!

Kuldmuna noortekonkursi võitjad: kõige jaburamad ideed ongi kõige lahedamad


Kuldmuna noortekonkursi võitjad: kõige jaburamad ideed ongi kõige lahedamad
Foto: Turundajate Liit

Kuldmuna 2019. aasta noortekonkursi Taeva Pesamuna ülesandeks on kutsuda üles inimesi suhtuma negatiivsete kommentaaride kirjutajatesse empaatiaga ja muuta seeläbi nende käitumist. Aasta varem tuli noortel luua aga kampaania, mis toetaks narkomaania kahjude vähendamisele suunatud keskuse avamist. Toonased võitjad, Havasi loovkirjutaja Tiit Liblik ja VAASi animaator/disainer Jaan Sinka räägivad, kuidas nende lahendus sündis.

2018. aasta lähteülesanne oli sõnastatud järgmiselt. "Proovida midagi esimest korda võib olla teinekord liigagi lihtne. Täpselt nii lihtsalt peaksid inimesed proovima enda jaoks lahti mõtestada ka narkoprobleemi laiemat konteksti, vabanedes eelarvamustest ning usaldades fakte: näiteks linnades, kus pakutakse süstlavahetusteenuseid väheneb HIV-i nakatumine 19 protsendi võrra aastas. Proovi märgata, mõista ja kaasa aidata - avame koos Lasnamäe tugikeskuse."

Kui kaua olete turundusvaldkonnas tegutsenud?

Jaan: Mul on kogemust üle kolme aasta. Töötasin varasemalt samuti Ideas ja olingi tegelikult see, kes kutsus Tiidu Ideasse.

Tiit: Mul saab kaks aastat sellest hetkest, kui hakkasin Tartu Ülikoolis ajalugu lõpetama ja olin portaali Soccernet jalgpalliajakirjanik. Mul ei olnud kindlat sihti edasiseks ja Jaan ütles, et töötab kohas nimega Idea, kus on selline huvitav ametikoht nagu loovkirjutaja, mille peale läksin uurima, mida see endast kujutab. Töö iseloom klappis väga hästi, mistõttu olengi sisuliselt kaks aastat nüüd turundusvaldkonnaga seotud olnud.

2018. aastal osalesite Kuldmuna raames toimuval Pesamuna konkursil. Kuidas te sellele konkursile sattusite?

Jaan: Sain sellest teada üks aasta varem, olles tööl Ideas. Üks hetk tulid minu juurde kaks noort kolleegi, kes käisid välja oma ideed ja palusid, et ma abistaks neid disainiga. Nendelt saingi teada, et niisugune üritus toimub, kuid ennast registreerida enam ei saanud. Kuna Tiit tuli ka järgmisel aastal tööle ja temaga on mul hea loominguline klapp, siis pakkusin talle, et tundub äge asi ja võiks osaleda.

Miks ikkagi otsustasite oma aega ja energiat Pesamunal osalemisele kulutada?

Jaan: Pesamuna formaat on väga vaba. Saime kõik hullumeelsed ideed panna mängu ja eks esialgu tundus, et panime ka natuke palju jaburust sinna. Lõpuks saime aga aru, et need kõige äärmuslikumad ideed, millega me kompasime piire, olid tegelikult päris head. Sellepärast ongi konkurss oma olemuselt väga lahe, et kui igapäevaselt oled mingites raamides, siis konkursil saad ennast täiesti vabaks lasta. Seega ma ei näinudki seda lisatööna, vaid järjekordse loomingulise väljundina, kuigi meist kumbki ei võtnud selle jaoks vabu päevi ja tegime seda sisuliselt öösel.

Tiit: See oli mingis mõttes meie loomuliku kooskäimise protsessi osa, mille eest võisime saada ka auhinna, seega tundus see meile kokkuvõttes väga hea võimalusena.

Möödunud aastal Tervise Arengu Instituudi koostatud Pesamuna konkursi lähteülesanne nägi ette kampaaniat, mis toetaks narkomaania kahjude vähendamisele suunatud keskuse avamist. Kuidas te sellele lähenesite ja ideid genereerisite?

Jaan: Lugesime ülesande läbi, saime kokku ja brainstormisime natuke. Siis panime esialgsed ideed paika ning järgmisel päeval hakkasingi juba visuaalset pilti kavandama.

Tiit: Eks see oli üsna keeruline teema, mille puhul ei saa minna liialt humoorikaks, sest muidu ei võeta seda üldse tõsiselt. Minu arvates huumorile ei olnud seal palju ruumi, küll aga mängulisusele.

Ülesande lahendamiseks oli aega ainult 48 tundi. Kuivõrd ajasurve raskendas teie tööd või aitas see hoopiski loomingulisusele kaasa?

Jaan: Nii väike ajaraam välistas ülemõtlemise. Ideid genereerides me kohe ka filtreerisime ja otsisime, millega edasi minna. Mulle isegi meeldis, sest tihtipeale pikema projekti puhul võib tekkida kahtlusi mingites asjades, mis on tegelikult juba päris head.

Kasuks tuli ka varasem tihe koostöökogemus, sest me Tiiduga ei pidanud isegi otsustama, kuidas töö ära jagada, vaid see arusaam oli meie jaoks täiesti loomulik, kes mille eest vastutab. Esitlusel oli samuti ilma kokkuleppeid tegematagi selge, millest teine räägib.

Foto: Turundajate Liit

Võidutöö

Mida andis teile Pesamuna konkursi võitmine?

Jaan: Kaks tööpakkumist. Tiidule vist isegi veel rohkem.

Jäite kohe tööandjatele selle võiduga siis silma?

Tiit: Ilmselt ikka. On tuldud rääkima ja ma arvan, et paljuski tänu sellele. Minu jaoks oli oluline ka enesekindluse kasv, sest Pesamuna võtmisel ei olnud ma veel aastatki olnud loovkirjutaja ja osalt tänu sellele võidule sain aru, et see valdkond sobib mulle.

Jaan: Enesekindlust andis kindlasti, aga minu arust kõige rohkem andis kinnitust sellele, et me peaks rohkem projekte tegema ja uskuma asjadesse, mida me tahame teha. See andis motivatsiooni teha oma projekte ja näitas, et meie loomingust võib saada asja.

Kas noorus on turunduses pigem hea omadus või pigem puudus, sest see tähendab üldjuhul ka vähem kogemusi?

Jaan: Kogemus aitab vigu vältida, aga samas vigu peab tegema, et saada kogemusi. Noorus ja noored on ka need, kes aitavad ettevõttesse tuua värskust, filtrita mõtteid. Kui oled juba piisavalt kogenud, siis võibolla eeldad, kuhu panustada ja kuhu mitte, sest mingi asi on viimased kümme aastat hästi toiminud. Ajad aga muutuvad ja noored aitavad nende muutustega kaasas käia.

Tiit: Sihtgrupp jääb tihti samaks, aga inimesed, kes seda tööd teevad, paratamatult vananevad. Ma arvan, et noortel võib kindlasti olla eelis siinkohal tajuda, mis on nende eakaaslaste silmis cool.