Riikliku šokikampaania autor: proovime nii nagu proovitud veel pole - ehk töötab

Eesti riik on käivitanud koroonaviiruse leviku takistamiseks sotsiaalkampaania "Lähed välja - levitad viirust. Püsi kodus!", millega kutsutakse inimesi ennetama koroonaviiruse tahtmatut levitamist. Kampaania loovlahendus on ehitatud näidetele, kui lihtsalt võib reeglite mittejärgimisel oma igapäevase käitumisega viirust levitada. Reklaamiagentuuri Kontuur Leo Burnett loovjuht Urmas Villmann rääkis kampaaniast lähemalt.

"See on kõige sotsiaalsem, kõige olulisem ja kõige elulisem kampaania, mida kunagi oma elus teinud olen või mille loomises me Kontuuriga osalenud oleme. Ja see kestab, jätkub, toimub just nüüd ja praegu. Reaalajas. See on nagu meie elu lahutamatu osa, uus reaalsus.

Võtan seda väga isiklikult, sest olen Eesti statistika järgi enim nakatunute sihtrühmas, mistõttu tajun toimuvat vahetult ja iga ihukarvaga. Näiteks eelmine nädal sündinud tütrepoega olen näinud ainult moblaekraanilt," rääkis reklaamiagentuuri Kontuur Leo Burnett loovjuht Urmas Villmann turundajate liidule.

"Proovin vastata küsimusele, miks selline lahendus. Enamik sõnakuulelikumaid inimesi ja need, kel töökohustused võimaldasid, tõmbusid kriisi alguses korrektselt kodudesse. Või maale, suvemajadesse. Paljud, tõenäoliselt suurem enamus, võtsid viiruseohtu üpriski tõsiselt. Käsk töötas. Kindlasti oldi hirmul, sest viiruse saamine võib lõppeda fataalsete tagajärgedega. Näis, et riigi edastatud ja ajakirjanduse kaudu levitatud sõnum jõudis kohale. Rahvas istus kodus, aga mõne aja pärast sai selgeks, et rahulik kodune idüll ei kesta igavesti. Inimestel saab kodus istumisest suht kiiresti siiber, sotsiaalne olend vajab suhtlust.

Nägime, kuidas inimesed hakkasid vaikselt sotsiaalmeedias kokku leppima kohtumisi, noored salapidusid, mehed jalkamatše. Kuidas kogu mitmenädalane karantiinis istumise pingutus kaotab paarikümne minutiga mõtte. Samal ajal oli vastik ja eriti nakkav viirus jõudnud pugeda palju lähemale, kui karantiini alguses," rääkis Villmann.

"Nendest elulistest toimunud ja toimumata, aga tõenäolistest sündmustest inspireerituna loovlahendus sündiski. Kampaaniat mõeldes olime veendunud, et kindlasti on vaja suurelt ja ametlikes kanalites kirjutada välja sõnad „TAPAB", „SURM", „SURMAV" jne.

Miks selline loovlahendus, mis võib nii mõnelegi tunduda hirmutamisena? Kas hirmutamist juba liiga palju pole olnud? Ma ei ütleks, et see on õudne hirmutamine. See on vajalik hirmutamine. Lühidalt, konkreetselt ja ilma ilustamata otseütlemine. Asjade nimetamine õigete nimedega. Teed seda - juhtub see. Sest ilusa jutuga on proovitud, veenmise ja käskimisega on proovitud, eeskuju näitamisega, tänamise-palumisega, politsei ja tagaajamisega on proovitud, aga rahvas ikka ei kuula ja hängib seltskonniti väljas. Proovime siis nii, nagu veel proovitud ei ole - ehk töötab."