Riti Tiimuse sõnul tuli selleks, et esindada ülemaailmset ilubrändi Euroopa moepealinnas, saada esmalt jalg ukse vahele kohalikus harukontoris. Väikestel turgudel nagu Eesti on veidi vähem konkurentsi ja rohkem vabadust enda projekte ellu viia. Mis veel olulisem, ka heas mõttes silma paista.

Mis Sind valdkonna juurde tõi?

Alguse sai see küllaltki seiklusterikas teekond juba neli aastat tagasi L'Oreali Eesti kontorist, kust üsna pea liikusin Baltikumi peakontorisse ülesandega lansseerida kolme riigi turul uus jumestusbränd NYX Professional Makeup. Kuna tegu oli minu jaoks väga põneva väljakutsega, oli motivatsioon tohutu ning ilmselt jäi just mu energilisus rahvusvahelisel meeskonnal silma ning seetõttu kutsuti mind ka siia Prantsusmaale. Nüüd juhin ja koordineerin oma meeskonnaga NYXi Ida-Euroopa riikide turundustegevust.

Kas oled alati tahtnud turundajaks saada?

Tegelikult mitte! Ma sain juba küllaltki noorena aru, et minu ala on psühholoogia ning minu kõige suurem huvi inimesed. Nii läksingi pärast kooli Tartusse psühholoogiat õppima, kindla kavatsusega hakata tulevikus tööle psühhiaatria kliinikus.

Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonnas õppides tuleb aga esimesel aastal võtta algkursusi teistest sotsiaalainetest, läbi mille sattusingi kursusele, mida viis läbi väga kaasahaarav ja inspireeriv õppejõud Andres Kuusik. Just tema soovitas meil osaleda konverentsil, mille keskseks teemaks olid erinevate globaalsete ja kohalike brändide edulood, ning ettekandeid viisid läbi mitmed esindajad mu enda lemmikbrändide juurest, eriti elavalt on meelde jäänud Apple'i ja Dieseli esitlused. Neid kuulates valdas mind lihtsalt nii suur inspiratsioonipuhang ning otsustasin, et mina tahan oma psühholoogia teadmisi hoopis turunduses rakendada.

Kuidas saab kohalikust turundajast globaalne turundaja? Mis nõu annaksid Eesti turundajatele, kellel on ambitsioon jõuda globaalsesse turundusse?

Painutaks nüüd siinkohal ''teed tööd, siis tuleb ka armastus'' tsitaati nõnda, et tee tööd, siis tulevad ka võimalused. Ma usun, et miski ei tule iseenesest, sest konkurents globaalsete ettevõtete peakontoritesse on suur. Lausa nii suur, et mu kohalikud Pariisi sõbrad räägivad tihti, et see oleks nende jaoks peaaegu võimatu siinsesse peakontorisse tööle saada. Just seetõttu arvan, et kui on huvi saada globaalseks turundajaks, on väikeriigi harukontoris n-ö jala ukse vahele saamine ideaalne võimalus! Väikestel turgudel on jätkuvalt veidi vähem konkurentsi ja rohkem vabadust enda projekte ellu viia ning loovamalt läheneda, sest globaalsel tasandil ei ole see ettevõttele nii suur risk.

Kindlasti ei maksa mainimata jätta enda soovi välismaale liikuda, kuid sealjuures tuleb olla avatud erinevatele võimalustele - globaalsed ettevõtted ei ole reisibürood, et ütled sihtkoha ja homme lennutatakse. Väga tihti tuleb enne oma unistuste sihtkohta töötada mõnes muus välisriigis.

Ning viimaseks soovituseks ütleks midagi nii lihtsat, aga nii olulist, et ei saa seda mitte mainimata jätta - ole meeldiv kolleeg! Tundub nii triviaalne, aga näen kõrvalt liiga tihti, kuidas see unustatakse ning samas kui palju seda juhtkonna poolt kaalutakse, kui kedagi uut peakontorisse valitakse.

Oled L'Orealis teinud turundust nii Eestis kui ka Lätis ning nüüd ka peakontoris Pariisis, juhtides brändide turundust globaalselt. Mille poolest erineb kohalik ja rahvusvaheline turundus?

Kui kohalik turundustegevus on enamikes globaalsetes ettevõtetes keskendunud plaanide elluviimisele, siis globaalselt tegeleme strateegilise planeerimisega ning igapäevaselt oma riikide juhendamisega. Minu silmis on kohaliku turundaja tähtsaim roll olla oma tarbija ja turutrendide spetsialist, sest see on meile globaalsel tasandil väga väärtuslik informatsioon. Näiteks on meie

juhtida turundustegevus muude riikide seas ka Türgis, Ungaris, Rumeenias, Kasahstanis, Kõrgõzstanis - riikides, kus ma pole kunagi käinudki! Seega on ääretult vajalik, et kohalikud meeskonnad annaksid meile turust ja tarbijast piisava ülevaate.

Milliseid muutuseid oled märganud viimaste aastate jooksul oma valdkonnas? Mis Sinu tähelepanu reklaami ja kommunikatsiooni juures kõige enam saab?

Ma arvan, et ma ei ole eriti originaalne, kui ütlen, et kõige suurem muutus on sotsiaal- ja digitaalmeedia tulek, aga nii see minu arvates on! Kui neli aastat tagasi alustasin, läksid meie enamus turundusinvesteeringutest jätkuvalt n-ö traditsioonilisse meediasse - tele ja printmeedia, tänaseks aga on enamuste L'Oreali brändide meedia eelarve kõik suunatud just digitegevustesse. Sotsiaalmeedia tulekuga on hetkel vast kõige kuumemaks turunduskanaliks influencer'id ehk mõjuisikud. Ilumaailmas võiks öelda, et pole võimatu, et kõige edukamad neist on varsti sama suure varanduse omanikud, kui sotsiaalmeedia enda loojad. Tänaseks ei sõida ükski maailmakuulus ilu-influencer lennukis turistiklassis ega ööbi tavalises hotellitoas. Peaaegu iga kuu tuleb turule uus bränd, mis on loodud just mõne influencer'i poolt, kes kunagi läbi meie brändi tuule tiibadesse sai ning nüüd on meile arvestatav konkurent.

Digimaailma tulek ei mõjuta ainult reklaami, vaid ettevõtete jaoks tähendab see uuendusi tootearenduses, logistikas ning kõiges muus, mis on seotud sellega, kui kiirelt suudame uue toote turule tuua, sest tarbijal ei ole enam aega ega tahtmist oodata. Täna nägin, täna ostan, homme tarbin, ülehomme juba uus huvi! Infot paisatakse tarbijale tohutult, mis survestab ettevõtteid investeerima bännerite ning ilusate visuaalide loomise asemel sisuloomesse ning tarbijale väärtuse loomisesse. Seega kõige enam saabki tähelepanu see, kuidas saame olla tarbijale vajalikud, kuidas nende väärtustega haakuda, nende ootustega kohaneda.

Milliste agentuuridega Baltikumis ja rahvusvahelistel turgudel oled koostööd teinud? Mis on peamised erinevused? Millist nõu annaksid Eesti agentuuridele?

Baltikumis olid meie partneriteks erinevad loov- ja meediaagentuurid - MindShare, Inspired, Spring, McCann. Rahvusvahelisel tasandil on minu töö agentuuriga vähem seotud, sellega tegeleb pigem meie brändiloomele keskenduv osakond, kuid kindlasti võiksin erinevusena välja tuua selle, et rahvusvahelisel tasandil teeme palju enam koostööd n-ö meedia algpakkujaga, peamiselt näiteks Facebooki ja Google'iga. Läbi selle koostöö näen üha enam, kui palju määrab kampaania edu kanali algoritmide tundmine ning loovmaterjali välja töötamine nendele toetudes.

Meedia killustumine on Eestis agentuuride maastiku segi paisanud ja meediaruumis laiemalt räägitakse taas sektorite lähenemisest, kus konsultatsiooni ja meediaketid ostavad loovfirmasid üle ning pakuvad 360 kraadi turunduskommunikatsiooni teenust. Ka Eestis on sinna poole liigutud, näiteks väga kiiresti on kasvanud MIXD, mis on koondanud meedia, loovuse ja digitootmise. Kuidas Sina oma positsioonilt neid trende hindad?

Reaalsus on see, et vähemalt hetkel ei ole enamustel ettevõtetel lihtsalt aega ja oskusi selle info hulgaga, mida digimaailm meile pakub, hakkama saada ning oma töötajaid piisavalt kiirelt treenida. Seega vastan täiesti kindlalt, et jah, minu positsioonilt hinnates on äärmiselt oluline, et agentuur oskaks terviklikult kaasa mõelda, täiendaks oma kompetentsiga brändi tegevust. Kuna aeg on tõesti suurim väärtus, siis mitme agentuuri vahelise suhtluse ja tegevuse koordineerimise asemel eelistaksin kindlasti ühte agentuuri, kellega terviklik lahendus algusest lõpuni ellu viia ning kes iga järgneva kampaania ehitaks eelneva tulemustele, et aega veelgi säästa ning investeeringuid agentuuri ja meediasse täielikult maksimeerida.

Milline saab olema turundus aastal 2028?

Hindaksin enda võimeid kindlasti üle, kui arvaksin, et oskan sellele 100 protsenti vastata, aga ma arvan, et on mõned trendid, mis vähemalt järgmise viie aasta jooksul ei kao, vaid pigem süvenevad:

1. Tarbija/kasutaja kogemuse kesksus - Facebook ja Google ehitavad kõik oma algoritmid sellele, kuidas parandada tarbija kogemust, muuta see veelgi isiklikumaks, efektiivsemaks, kiiremaks ja seeläbi kasulikumaks. Usun, et see on hea suund, mida ka brändid oma tegevuses üha enam järgima hakkavad. Üheks konkreetseks näiteks, mida täna palju tuuakse, on häälfunktsiooni kasutamine turunduses, sest ajanappuses tehakse üha enam päringuid otsinguplatvormidel häälega ning kui me ei ole kohandunud, oleme nähtamatud.

2. Interaktiivsus - turundus ei ole enam ammu pelgalt ühepoolne info edastamine, vaid kahepoolne kommunikatsioon. Läbi erinevate data mõõdikute ja tehisintelligentsi saab interaktiivsus kindlasti uue näo ja rolli.

3. Väärtuste loomine ja ühiskondlik panustamine - see on isiklikult mu lemmiktrend! Informatsiooni kättesaadavus ja läbipaistvus on tarbijaid muutnud üha enam teadlikumaks keskkonna trendide, terviseprobleemide ja väärkäitumiste osas ning üha enam hinnatakse brände, mis ühel või teisel moel panustavad erinevate probleemide lahendamisesse. See on pannud ettevõtteid kasutama taaskäideldud materjale, panustama heategevusse, võitlema loomkatsete vastu, mis on jätkuvalt väga aktuaalne teema näiteks Hiinas jne.

4. Inimkontakt muutub veelgi erilisemaks - tohutu tempo ja digitaliseerumise juures jääme siiski sotsiaalseks loomaks ning meile jääb alati meeldima tõeline kontakt teise inimesega. Vaadates ka enda brändi ülemaailmset edulugu, arvan, et meie suur eelis oli ja on see, et võtame aega oma mõjuisikutega kohtuda, neile üritusi korraldada, neid meie tarbijatega kokku viia jne. Ehk siis usun või vähemalt tahan uskuda, et inimeselt inimesele kontakt jääb ja muutub vast veelgi erilisemaks.

Kokkuvõttes olen turunduse arengu suhtes super positiivselt meelestatud. Võibolla kõlab see väga idealistlikult, aga arvan, et läbi tarbija nõudlikumaks muutumise, on 2028. aastal turundus mitte lihtsalt ostma mõjutav kanal, vaid tõeliselt maailma väärtust loov interaktiivne tegevus!