Urmo Soonvald usub, et digilehtedel on ees suur tulevik. Seda öeldes tugineb ta teadmisele, et nii Balti riikide, Skandivaaniamaade kui ka Jaapani elanikud on juba aastaümneid olnud ühed enam lugevad rahvad.

Lisaks suurele lugemusele on ka Eesti Päevalehe digilehe tellimuste arv kasvanud rohkem kui paberlehe tellijate arv on kukkunud. „Meil läheb ilusasti,“ kinnitab Soonvald. „Digitaalne lugemine läbi veebi ja digilehe kasvab jõudsalt.“ Eesti Päevalehe veebi www.epl.ee külastati eelmisel nädalal näiteks 350 000 brauserist.

Kui digilehed tulid, siis aitas reklaamimüügile kaasa uudsus. Näpu liigutusega sõitis auto üle ekraani. Nüüd on uudsus kadunud ja digilehest saanud meie igapäevase elu osa. Nüüd on kasutajanumbrid need, mis peavad tekitama uue laine, et ettevõtted tahaksid digilehte reklaami osta.

Digilehe eeliseks on see, et seda saab lugeda seal, kus ise tahad ja siis, kui sul on aega, toimetus saab lisada sinna rohkem pilte ja graafikat. Seda jõudu, et toota ühel päeval toimunud asjadest erinevat sisu, toimetustel praegu veel pole.

Mida turundajad digilehtedest teadma peaksid? – Digitaalmeedia annab unikaalse võimaluse mõõta: kui palju on külastajaid, mida nad teevad, mida loevad, kaua selles keskkonnas peatuvad, kuhu on reklaami müüdud. Nende mõõtmistega on võimalik detailideni välja minna. See omakorda annab reklaamiandjale parema võimaluse oma sihtgruppi tabada. Soonvald nimetab neile laekuvat kasutajainfot valuutaks, mida turundajatele ja reklaamiandjatele serveerida.

Meedia sisu tugevus ja bränd on need, mis toovad reklaami. Nutikas reklaam on see, mis tohutus infotulvas tähelepanu köidab. „Tohutuks ebaõnnestumiseks pean seda, kui keegi karjub pildis, tule osta mult,“ lisab Soonvald, et lugejaid ei tohi alahinnata.

Toimetus ja reklaam on pidevas dialoogis leidmaks häid lahendusi lugejatele, kasutajatele ja reklaamiandjatele. Seejuures seatakse kasutaja huvid kõrgemale, et mitte reklaamide üleküllusega lugejaid eemale peletada. Kui midagi on liiga palju, siis sellest ei võida keegi. Digilehtede jätkuv väljakutse seisneb selles, kuidas ühendada digilehed muu kanaliga. Digimaailmas saab lisada saateid, filme, raamatuid – kõike, mis pole klassikaline ajakirjandus – selleks, et digilehtede tarbimine annaks inimesele rohkem väärtust. Võidujooks käib sellele, mil moel inimeste ajast suuremat tükki endale saada. Inimest on ikka üks ja tema päevas on 24 h. „Inimeste aeg on väärtus ja peame pakkuma nutikat sisu,“ lisab Soonvald.

Turundusraadio saadet saad kuulata siit.