Turundusraadio: Kas üksikisikud hakkavad varsti oma andmeid müüma?
Isikuandmetel on laiemas mõttes kaks definitsiooni. Praegu toimiv mudel, mille puhul kogutakse teenuse pakkumise käigus klientidelt andmeid, et parandada teenuste kvaliteeti, ent nendega saab teha veel 1000 erinevat asja, mille sisu ja sellest saadav kasu nihkub üksikisikust järjest kaugemale. Teise definitsiooni järgi on tegu asjaga, mida veel olemas ei ole ehk, et üksikisik saab oma andmete üle suurema kontrolli ja saab hakata nendega kauplema.
Euroopa Liidus on vastuvõtmisel uus andmekaitsedirektiiv, millel on kolm eesmärki. Esmalt tahetakse üksikisikule anda suuremat kontrolli oma andmete kasutamise üle (kus tekitakse, kogutakse, hoitakse jne), sest nii on õige teha. Inimene loob väärtust ja tal on õigus seda kasutada. Teine eesmärk on muuta EL toimingud tõhusamaks ja läbipaistvamaks. Kolmandaks: on näha, et see elavdab majandust, kui teenuse pakkumise käigus tekkinud andmed ei jää kinni pelgalt ühte ettevõttesse.
Andmete väärtus
On tehtud hulk uuringuid, et tuvastada, mis võiks olla isikuandmete väärtus, kui tekib turg, kus nendega saab kaubelda. See oleks nagu aktsia- või naftaturg, kus üksikisik kaupleks oma andmetega. USA-s on kõige kallimaks osutunud info sõjaväelise karjääri kohta, mille eest on makstud 35-50 dollarit. Meiliaadress maksab aga näiteks 10 senti.
Väärtuslikemast andmetest nimetab Mällo geeniandmeid, infot finantsinstitutsioonidest (raha liikumised), telekommunikatsiooni jälg internetis, mobiilis, rakendustes, samuti inimese füüsiline liikumine. Väga väärtuslik on terviseinfo, toitumise, vaimse tervise, suhtluse ja meediatarbimise (sotsiaalmeedia, kõned, sõnumid jne) kohta.
Andmete analüüs
Üks toimiv mudel ärilahendusteks on Cybernetica ASi Sharemind, mis võimaldab andmeid analüüsida ilma andmekogusid omavahel ühendamata. Mällo toob näiteks, et kui otsitakse vastust küsimusele, mida on võimalik saada vaid ettevõtte ja maksuameti andmekogusid kokku pannes, siis tõuseb turvarisk mitu pügalat, sest eraisikuid on võimalik tuvastada. Sharemind võimaldab andmeid saada sel moel, et iga andmebaas annab oma osa vastusest ja tulemus pannakse kokku kolmandas kohas.
Lihtsam näide on aga see, mida kasutatakse 90% teenuste puhul – ehk kasutatakse väljaspool neid teenuseid toodetud infot. Näiteks paar kuud tagasi Riias olles, kasutas Mällo hotell Alberti ees Google`i otsingut, sest tema GPS ei töötanud. Nüüd saab ta jätkuvalt soovitusi hotelli külastada.
Mida nooremad on inimesed, seda leebem on nende suhtumine andmekasutusse. I agree on neile pigem normiks ja sellise suhtumisega kasutajaid tuleb üha juurde. Mida teha, et saada inimeste kohta veel rohkem andmeid? „Idealistlik vastus on see, et tuleb pakkuda teenuseid, mis on nii läbipaistavad, et on aru saada, miks on mingit andmehulka vaja,“ vastab Mällo. Näiteks, miks vajab telekommunikatsiooni ettevõte sinu terviseseisundi kohta teavet?
Väljakutsed
Uues andmekaitse regulatsioonis on võimalus, et teenuse saaja võib oma andmetega minna teise teenusepakkuja juurde. Näiteks lähed Elisast Tele2-te, siis ei jää Elisasse sinu kohta maha mingit infot. Neil, kelle teenuse kvaliteet sõltub suuresti andmetest, tuleks kõik nullist üles ehitada. See on suur väljakutse. Samuti ühe kliendi info integreerimine tervikusse. Samas on ka andmete kasutamisel suurem potentsiaal, kui omavahel konkureerivad ettevõtted andmeid ühendaks, et leida kõiki osapooli huvitavatele küsimustele vastuseid. Aga seegi pole kerge ülesanne.
Mällo sõnul tekib kõige suurem väärtus üksikisiku jaoks just erinevate valdkondade vahelise info integratsioonis. Suurim potentsiaal on tema sõnul andmemahukate juba digitaalsete teenuste puhul (finants- ja riigisektor, kommunikatsiooni teenused, tervishoid jne).
Turundusraadio saadet saab kuulata siit.
