Turundusraadio: kunstimuskli treenimise abil muutub muuseum tugevamaks
Ta teab hästi, et muuseumid on konservatiivsed asutused. Paradoksaalsel moel ei riski konservatiivne kunstimuuseum mitte millegagi, suheldes auditooriumiga sotsiaalmeedias. Just nii luuakse hea kontakt publikuga, mis ongi ju töö eesmärk.
Muuseumi turunduse moderniseerimine on võrdselt huvitav nii institutsioonidele kui ka publikule. Moodne trend on kollektsiooni digitaliseerimine, et muuseumi kollektsiooni oleks võimalik ka veebis vaadata. „Aastaid on vaieldud, kas publik on huvitatud muuseumi külastamisest, kui kõike saab ka kodus arvutist näha. Tegelikult on vastupidi, mida enam tekitatakse kollektsiooni vastu veebis huvi, seda enam soovitakse muuseumisse tulla.“
Suured muuseumid tegutsevad aktiivselt sotsiaalmeedias, Instagramis, Facebookis ja Twitteris. „Publikule tuleb järgneda ja tulemus on imetlusväärne. Christie’s õppisin, et kui sul ei ole raha, aga on aega, on sotsiaalmeedia parim väljund. Instagramis on Tate Britaini kunstimuuseumil sadu tuhandeid fänne. Twitteris jutustame lugusid erinevates rubriikides, jagame maali taustalugusid," kirjeldab Sands.
"Miks? Sest muuseumi atmosfäär mõjub sageli külmana, sotsiaalmeedias tutvustatakse end mitteformaalselt. Lubades teatavat vabadust, on info on kergemini vastuvõetav inimestele, kes pole 100% kunstile pühendunud. Facebookis peaks postitusi tegema iga päev, see on väärtuslik kanal publikuga suhtlemiseks. Postitusi tuleks koostada kollektiivselt," selgitab ta.
Külastajate segmenti on võimalik eristada sõltuvalt kunstiliigist ja näituse teemast. Tate Britain eksponeerib briti kunsti alates aastast 1500. Paraku võrduvad kuldsed pildiraamid paljude jaoks igava loominguga. Tate Modern tutvustab 20 sajandi kunsti tänapäevani, see on muutunud Londoni turistide armastatud atraktsiooniks.
Ühendkuningriigis on enamik muuseumide püsikollektsioonide vaatamine tasuta, tasuline on vaid näituse külastamine. Tate muuseum teeb aastaid koostööd kommertslike koostööpartneritega, kes rahastavad turundust. Vastutasuks saavad need rahakate rahvusvaheliste firmade töötajad muuseumi näituste külastustelt, kohvikutes-restoranis ja muuseumipoes soodustusi.
Kasu on vastastikune, nii tekib muuseumile ka arvukalt uusi kliente. Tate’il on ka akadeemilisi koostööpartnereid: kooliõpilastele mõeldud programm, mille broneeringuid saab online’is vormistada.
„Kõige olulisem on töö kvaliteet,“ rõhutab Marc Sands. „Kui muuseum jutustab kunstiajaloost põneva loo, on põhjust muuseumisse kohale minna. Erinevad sihtgrupid ei tähenda, et narratiiv peaks erinema, väga oluline on alati selge ja aus olla. Näiteks laste ja täiskasvanutega suheldes on narratiiv sama, muutub vaid filter, läbi mille teemat esitletakse.“
Kord kuus reedel korraldatakse "Late At Tate" üritusi, mille sihtgrupiks on 15-25-aastased linnanoored, kellega on üldiselt keeruline suhelda. „Need õhtud on peaaegu nagu klubiõhtud parimate DJ-de ja kokteilidega. Kunst on neil õhtutel teisel kohal, sest tegu ongi meelelahutusliku üritusega, kus kunst asetatakse meeldivasse konteksti, millega on hea samastuda. Paljud inimesed ei saagi muuseumis päeval käia, neljapäeva või reede õhtu on iseasi.“
Sandsrõhutab, et esiteks tuleb publikut tundma õppida, sest publik ei tähenda kõike inimesi. Teiseks tuleks järele mõelda, milline on parim viis meedias kontakti loomiseks? Meedia all peab ta silmas kõike kanaleid alates sotsiaalmeediast lõpetades tasuliste reklaamidega.
Kolmandaks tuleb selgeks mõelda, milles seisneb sõnum. Tänapäeval ei piisa üksnes muuseumi pildi näitamisest ja nime mainimisest. Tuleb luua narratiiv, jutustada lugu, mis on vastavuses sellega, mis ootab publikut ees muuseumi külastades.
Reegel on lihtne: mida positiivsem elamus saadakse suures kunstimuuseumis, seda enam tahetakse külastada ka väikseid muuseume. Mida rohkem kunstimusklit treenitakse, seda tugevam see on.
Kuula Turundusraadio saadet siit.
