1- ja 2-sendised euromündid: kaotada või mitte?
Komisjon on teinud mitmeid uuringuid 1- ja 2-sendiste euromüntide kasutamise kohta. Selgus, et inimesed saavad münte tagasi eelkõige maksmisel vahetusrahana ja ise neid münte maksmisel tegelikult eriti ei kasuta. Ühtlasi ilmnes ka, et münte kaotatakse väga suurtes kogustes, millest omakorda võib järeldada, et inimesed ise ei omista neile väga suurt tähtsust, kirjutab Kaubandus-Tööstuskoja ajakirjas Teataja koja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja Mart Kägu.
Sellegipoolest kardavad inimesed, et kui mündid ringlusest kaovad, järgneb sellele järsk hinnatõus.
Komisjon on välja pakkunud võimalikud stsenaariumid euromüntide tuleviku kohta.
Status quo ehk kõik jääb endiseks
Komisjon nendib, et status quo probleeme ei lahendaks. 1- ja 2-sendiste euromüntide arv tervikuna on väga suur, kuid nende rahaline väärtus on kõigest ca. 714 miljonit eurot.
Nende tootmiskulud ületavad nimiväärtuse mõne liikmesriigi puhul isegi kordades. Mainimist väärib see, et mündi toormaterjal moodustab 50-60 protsenti mündi nimiväärtusest ja sellele lisanduvad veel töötlemis-, transpordi- jm kulud.
Kui rääkida avalikkuse üldisest hoiakust, siis pigem pooldatakse nende müntide ringlusse jätmist. Jaemüüjad seisukohad on aga väga erinevad. Ühelt poolt väljendatakse muret, et müntide väärtust arvestades on nende käitlemiskulud küllaltki suured, teiselt poolt leitakse, et jaemüügis on nendel müntidel oma koht täiesti olemas.
Alternatiiv status quo’le
Alternatiiv on hakata tootma münte odavamast toorainest ja muuta tootmisprotsess efektiivsemaks.
Sellise lähenemise tulemuslikkust analüüsides ei saa siiski tähelepanuta jätta, et tootmiskuludest tervikuna on toormele tehtav kulu üksnes väike osa. Suuremat kokkuhoidu annaks eelkõige tootmisprotsesside tõhustamine ja kulude kokkuhoid nendelt, milles olulist rolli mängib kahtlemata tööjõukulu. See sõltub aga suuresti liikmesriikide tegevusest ja koostööst.
1- ja 2-sendiste kiire kaotamine ringlusest
See on kõige radikaalsem lähenemine. Mündid kõrvaldataks lühikese aja jooksul ringlusest ja pärast ettenähtud perioodi lõppu kaotaksid mündid kehtivuse maksevahendina.
Sellega kaasneks tõenäoliselt kohustuslike ümardamisreeglite kehtestamine, mille kohaselt peaksid hinnad olema ümardatud 5 sendi täpsuseni.
Positiivne oleks ilmselt see, et kaoks vajadus tegeleda suurte kuludega seotud müntide tootmisega ning jaemüüjatel väheneksid nende müntidega seotud käitlemiskulud ja ühtlasi ei peaks tarbijad neid toodete hinna sees enam kinni maksma.
Negatiivne külg on, et müntide ringlusest kõrvaldamine võib tuua kaasa hinnatõusu. Komisjon on tuginedes Soome ja Madalmaade praktikale seisukohal, et olulist mõju hindadele müntide kõrvaldamine ei omaks.
1- ja 2-sendiste ajapikku kaotamine ringlusest
Põhimõte seisneb selles, et liikmesriigid lõpetaksid vastavate müntide emiteerimise, kuid olemasolevad mündid jääksid ringlusesse ning kaoksid ringlusest aja jooksul lihtsalt ära.
Selle alternatiivi juures nähakse ette ka kohustuslike ümardamisreeglite kehtestamist hindadele 5 sendi täpsuseni, nagu näiteks Soomes ja Madalmaades. Ümardamisreeglid aitaksid tõenäoliselt kiirendada ka müntide kadumist käibelt – need oleksid käibes nii kaua, kuni neid füüsiliselt jätkub.
Eeldatakse, et see juhtub 4-5 aasta jooksul ning pärast selle aja möödumist saaks hakata juba kaaluma nende kui maksevahendi kehtetuks tunnistamist.
„Kokkuvõttes tuleb rõhutada, et midagi pole veel otsustatud ja komisjon on omalt poolt väljendanud, et konkreetseid samme astutakse siis, kui mõni eeltoodud lahendustest saab selge poolehoiu,“ kommenteeris Kägu.
Hea lugeja, mida arvad 1- ja 2-sendiste euromüntide kaotamisest sina?
