USA-st alguse saanud trend, et lisaks sinikraehüpiklusele ei ilmu ka valgekraed tööintervjuudele, loobuvad juba vastuvõetud tööpakkumistest või kaovad lihtsalt ära, jõuab ka Euroopasse. Üleostmine hoogustub ja headhunteri ametikoht on muutunud sedavõrd nõutuks, et isegi neid endid püütakse omakorda üle osta.
7. Paindlikkus on tõhus valuuta
Paindlikkus on muutunud rahalise motiveerimise kõrval tugevaks valuutaks. Ootus paindlikumale tööajale ja töövormile ei puuduta kaugeltki enam vaid noori, pea kõik inimesed oskavad sellest lugu pidada. Motiveeritud inimene on enamasti kohusetundlik, mistõttu ei tohiks tööandjad peljata uut ajastut, kus osad inimesed töötavad kodus ja teised jõuavad kontorisse kella kümneks.
Seni kuni töö on tehtud suurepäraselt, ei tohiks kunstlikke piiranguid seada. Selle üleilmse trendi kõrval püsib Eesti töölepinguseadus praktiliselt muutumatuna ega soosi paindlikke töövorme praktikas sugugi ehk käärid seaduseraamistiku ning tegelikkuse vahel kasvavad veelgi.
8. Soodustuste ralli
Sektorites, kus palgad on juba head ja paindlikkus tavapärane, aga vajalikke töötajaid ikka napib, püütakse inimesi peibutada üha uute ja teisi ületrumpavate soodustustega. Tervisespordi toetamine ja moodne töökeskkond on juba hügieenifaktoriteks, millega otseselt kedagi ei meelita. Pigem saavad uuteks magnetiteks täiendav tervisekindlustus, tööandja pension, ettevõtte osaluse pakkumine ja tavapärasest pikem tasustatud puhkus.
9. Pöördepunkt: inimene on kallim kui masin
Automatiseerimine ja digitaliseerimine aitavad osaliselt tööjõukriisi lahendada. Kui seni oli valdav suhtumine, et inimene on soodsam kui masin, siis nüüd oleme jõudnud pöördepuntki, kus mõistetakse, et inimpuudutus teeb kõik kallimaks, nii tööstuses kui teenusmajanduses. Kassapidajaid me ilmselt mõne aasta pärast toidupoodides enam ei näe, aga see ei tähenda, et selle ameti pidajad jääks töötuks – neile leitakse teine rakendus.