122 välismaalasele tööd andva logistikafirma tippjuht: suurim probleem on eestlaste vastuseis sisserändele

 (645)
Töötajad
TöötajadFoto: Kamran Jebreili, AP/Scanpix

Tööstur Jaak Nigul ütles Ärilehele antud intervjuus, et me ei pea võõrtööjõudu sisse tooma sellepärast, et meil on palju laiskvorste. Logistikafirma Kühne+Nagel arendusjuht Jüri Vesterblom kirjeldab arvamusloos, kuidas neil on iga 3. töötaja välismaalane ja kuidas see on ettevõtte 2012. aastast alates ümber kujundanud.

Kriitiline olukord Eesti tööjõuturul pole üllatus enam ühelegi ettevõttele. Kuna lähiaastatel pole oodata olukorra paranemist, siis on paratamatult vajalik pöörata pilgud välistööjõu suunas. See aga pole sugugi halb, sest välismaalaste kaasamine toob nii ettevõttele kui olemasolevale meeskonnale mitmekülgset kasu.

Kühne+Nagel värbas Eestis esimese välisspetsialisti 2012. aastal küllaltki juhuslikult, kuid tänaseks on ettevõttes tööl 122 välisspetsialisti 31-st erinevast riigist, moodustades seeläbi kogu töötajaskonnast ligi 30%.

Kõige rohkem on välistalente saabunud Venemaalt, Türgist, Ukrainast, Lätist ja Brasiiliast ning lõviosa neist on seeniortaseme arendajad, arhitektid ja analüütikud. Loomulikult on aastate jooksul ette tulnud juhtumeid, kus välisvärbamine ei ole olnud ootuspärane, kuid enamike välisspetsialistidega oleme jäänud väga rahule.

Toovad meeskonda särtsakust

Välismaalased toovad olemasolevasse meeskonda uue maailmavaate ning hingamise. Rahvusvaheline meeskond, kus on erineva kultuurilise tausta ning kogemusega inimesed, lähenevad probleemide lahendamisse mitmekülgsemalt, töötades seeläbi välja kreatiivseid ning innovatiivseid lahendusi.

Seotud lood:

Lisaks aitavad välismaalased muuta kogu meeskonnaelu aktiivsemaks ning särtsakamaks, lisades energiat ning emotsiooni, millest tagasihoidlikel kohalikel tihtipeale vajaka jääb. Samuti peavad kohalikud astuma välja oma mugavustsoonist, mis omakorda tõstab nende loomingulisust ning efektiivsust.

Omaette väärtust pakuvad välismaalased rahvusvahelistele turgudele sisenemisel ning seal edukas olemisel. Näiteks laieneb meeskonna teadlikkus eri riikide turuolukorrast, seadusandlusest, nõuetest, samuti ka keeleoskus ning kohalik kontaktibaas. Uuenenud meeskonnadünaamika ja õhustik tõstavad ka tahet hommikuti hea tujuga tööle tulla.

Tihtipeale kardetakse välismaalaste tööle võtmist, sest nendega kaasnevad teatud riskid. Näiteks ei ole teada, kui kauaks töötaja Eestisse jääda soovib ning ega ei kasutata ettevõtet hoopis hüppelauana Euroopa tööturule pääsemiseks. Tegelikkuses on välisspetsialistid püsivamad töötajad kui kohalikud.

Välismaalasel keerulisem töökohta vahetada

Uuringute kohaselt on hetkel iga neljas kohalik töötaja töökohta vahetamas või seda kaalumas, kuna lahti on läinud tõeline talendiralli. Välisspetsialistid, eelkõige kolmandatest riikides pärit spetsialistid, ei saa niivõrd kergesti tööd vahetada, sest neile väljastatud tööluba on seotud kindla ettevõttega.

Töökohta vahetades peavad nad arvestama uue bürokraatliku protsessiga ning teatud olukordades pole uue tööloa saamine sugugi niivõrd lihte. Samuti on enamik välisspetsialiste teinud teadliku otsuse asuda Eestisse ning konkreetsesse ettevõttess tööle, kaaludes seejuures läbi kõik plussid ning miinused.

Ekslikult arvatakse ka, et välisspetsialistide värbamine on märkimisväärselt kallim kui kohalike töökäte kaasamine. Tegelikkuses on juba ammu kohalike seeniortaseme arendajate, arhitektide ning analüütikute värbamine kallim kui võrdväärsete oskuste ja teadmistega välismaalase palkamine, sest kohaliku kvalifitseeritud töötaja peab üle ostma ehk vanast töökohast märkimisväärselt kõrgemat palka või muid hüvesid pakkuma.

Välismaalane soovib aga tihtipeale elumuutust ning tema palgasoov jääb mõistlikule tasemele eesmärgiga tulla tööle just Eestisse – kohta, kus on saanud alguse maailmakuulsad lahendused nagu Skype, ZeroTurnaround ja Transferwise. Pole juhus, kui kandidaadid ütlevad, et soovivad just Tallinnasse tööle tulla, kuna siin elavad tõelised IT-geeniused ning tahavad saada osa Eesti IT-eduloost.

Tõsi on see, et välismaalaste värbamisprotsess erineb kohalike värbamisest märkimisväärselt, kuid tänaseks on riik loonud mitmeid toetavaid tugistruktuure, kuidas muuta esmakordne välisvärbamine võimalikult lihtsaks ning sisseelamine välismaalasele mugavaks.

Loe veel

Just see esimene samm on välisvärbamisel kõige keerulisem, sest seadusest tulenevaid detaile, millega end kurssi viia, on niivõrd palju. Work in Estonia programm ainuüksi ei meelita välisspetsialiste Eesti poole vaatama, vaid tagab ettevõtetele toe eelkõige mitmekülgse nõustamise näol.

Tänu vastavatud rahvusvahelisele majale saame kokku hoida oma töötajate väärtuslikku aega, mis muidu kulus välisspetsialistide nõustamisele, dokumentide vormistamisele ja kõigeks muuks, et uued töötajad saaksid võimalikult kiiresti keskenduda oma tööülesannetele ning sellele, mis ettevõttele kõige suuremat lisaväärtust toodab. Kui rahvusvahelises majas hakataks veel ka dokumente väljastama, siis ei oskakski enam muud tahta.

Eestlaste vastuseis suurim probleem

Vajalike dokumentide kordaajamise ning välisvärbamise korrektse vormistamise kõrval on hoopis murettekitavam paljude kohalike vastuseis igasugusele sisserändele. Kuigi Eesti ühiskond on muutunud aastatega avatumaks, siis on välisspetsialistide sisseelamine mõnel juhul veidi keeruline.

Tihtipeale ei ole isegi oluline, mis riigist, rassist, kultuurist jne inimene pärit on, vaid suhtumise muudab keeruliseks lihtsalt teadmine, et tegemist on välismaalasega, kellesse suhtutakse seetõttu umbusklikult. Kahjuks aetakse siiani segi pagulasi ning töötavaid spetsialiste, kes maksavad siin oma makse, panustades seeläbi kogu meie ühiskonna ning elu paranemisse.

Eesti töö- ja avaliku elu ruum võiks jõuda juba arengufaasi, kus me soosime kvaliteetset panustamist Eesti riigi arengusse. Ettevõtluse ning seeläbi majandustegevuse huvides on välisspetsialistide värbamine vajalik ning inimesed võiks mõista, et Eesti on osaks suurest maailmast, kus konkurentsis püsimiseks on vajalik teha koostööd nii riigi sees kui ka väljaspool.

Kui me ei kaasa välisspetsialiste, on see oht meie ettevõtlusele, sest kohalikke töökäsi, kes ettevõtlust edasi viiks, lihtsalt ei jätku.