15 aastat tegutsenud ettevõtja valulik pihtimus: lõpetan tegevuse, sest riigi püüd väikeettevõtlust lämmatada on tõsiselt närvesööv

 (344)
Bürokraatia
BürokraatiaFoto: Vallo Kruuser

Viisteist aastat tagasi väikeettevõtjana tegevust alustanud loodusretkede läbiviija andis sotsiaalmeedias teada, et lõpetab oma ettevõtte tegevuse, kuna riigi püüd väikeettevõtlust lämmatada läbi tarbijakaitseameti on muutunud tõsiselt närvesöövaks.

„Nii see on ja muidugi kurb, aga otsus pole tulnud üleöö, vaid pool aastat päevast päeva kaalumise tulemusena,” ütles anonüümsust palunud väikeettevõtja täna sotsiaalmeediasse tehtud postituses. Ta meenutas, kuidas on 15 aastat väikeettevõtjana põlve otsas pusinud, korraldanud reise eelkõige nendesse kohtadesse, kuhu tal endal oli huvi minna.

„Oli õnnestumisi ja tagasilööke, on meeletul hulgal häid mälestusi. Lõpetamise põhjuseid on mitmeid, üks, mis tõsiselt närve seest söönud, on riigi püüd lämmatada väikeettevõtlus läbi tarbijakaitseameti. Ja seda järjepidevalt läbi aastate!” põhjendas ettevõtja.

Ta tõi näite eelmisest aastast, kui sai e-kirja teatega, et tema ettevõtte suhtes on algatatud väärteomenetlus ning kui ta kohe ettevõtte kontoväljavõtet ja lepinguid ei saada, siis ootab teda 50 000 euro suurune trahv ja must nimekiri. „Oled parajasti kuskil tundras seiklemas ja põmm!” kirjeldas ta.

Väikeettevõtja sõnul helistas ta seepeale tarbijakaitseametisse. Seal paluti tal neile kirjutada. „Kirjutad ja meilid jäävad vastuseta. Kirjutad mitu kirja, küsid, milles asi? Lased kõik vajalikud paberid ära saata ja jääd ootama. Nii uimad pool aastat, kirves pea kohal, kuni lõpuks saabub kiri teatega, et menetlus on lõpetatud, rikkumisi ei leitud!” rääkis ta.

Seotud lood:

Ettevõtja sõnul on see lugu aastast aastasse kordunud. „Iga aasta pannakse kokku jälle ports uusi seadusi, mis on mitmeid lehekülgi pikk ja paragrahve täis ja millest läbi närimiseks ei aita isegi õppinud jurist! Ei jaksa enam!” sõnas ta.

Paberimajandus mõeldud tarbijate kaitseks

Tarbijakaitseamet märkis, et dokumentatsioon, mida väikeettevõtjalt nõuti, on seadusega ette nähtud. „Tarbijate paremaks kaitsmiseks näeb turismiseadus pakettreiside korraldajatele ja seotud reisikorraldusteenuste pakkujatele ette tagatise seadmise kohustuse, mida saab reisikorraldaja maksevõimetuse korral kasutada reisijate kojutoomiseks või nende reisi jätkamiseks ja ettemaksete tagastamiseks,” ütles ameti kommunikatsioonispetsialist Anne-Mai Helemäe.

Ta rõhutas, et tegemist on kõikidele ELi riikidele sarnaselt kehtiva pakettreiside ja seonduvate reisikorraldusteenuste direktiivi ülevõtmisega Eesti õigusesse. „Nõudeid ei kohaldata, kui pakettreise pakutakse vaid juhuti, mittekasumlikul eesmärgil ning üksnes piiratud arvule reisijatele, pakkumata neid avalikkusele,” rääkis Helemäe.

Ta tõi näiteks reisid, mida spordiklubid või koolid korraldavad oma liikmetele mõnel korral aastas. „Nõudeid ei kohaldata ka nende pakettreiside ega seotud reisikorraldusteenuste suhtes, mis kestavad vähem kui 24 tundi, välja arvatud juhul, kui need sisaldavad öist majutust,” lisas ameti esindaja.

Helemäe märkis, et pakettreise ega seotud reisikorraldusteenuseid ei tohi müüa ega pakkuda enne, kui on esitatud majandustegevusteade ja seatud nõuetekohane tagatis. Reisikorraldusteenuste puhul on minimaalseks tagatiseks 13 000 eurot.

„Ettevõtjad, kes otsustanud ettevõtlusvaldkonnaks valida pakettreiside korraldamise või seotud reisikorraldusteenuste hõlbustamise peavad TTJA-le neli korda aastas esitama kogumüügi aruande. Aruannet saab esitada mugavalt TTJA infosüsteemis, e-kirjaga ja ka paberkandjal. Samuti on meie ametnikud vajadusel alati olnud abiks aruannete esitajatele,” kirjeldas Helemäe.

Ta märkis, e need aruanded on ameti jaoks olulise tähtsusega reisiettevõtjate üle järelevalve koraldamisel, kuna aruannete põhjal on võimalik tuvastada tagatise nõuetekohasust ja seeläbi vältida tarbijate majandushuvide ohtu sattumist. „Bürokraatiat on vähendatud võimaliku miinimumini ja ettevõtjalt nõutakse vaid nii palju andmeid, kui on tarbijate majandushuvide kaitsmiseks vältimatult vajalik,” kinnitas ameti esindaja.

Võlgu ei ole, üleliia rikas ka mitte

„Et, mis siis edasi? Ausalt öelda ei tea. Olen lihtsalt töötu inimene kesk Eestit. Võlgu ei ole, rikkust kah pole. On rikkalikult kogemusi reisikorraldusest lähimaadesse. Kui on kellegil huvi ja minul aega, võin olla abiks reisi valmis nikerdamisel ja oma füüsilise minaga, oman BCD- kategooria juhtimisõigust. Ja tänan kõiki reisijaid, kes läbi aastate meiega olnud ja kõiki kõiki abilisi, kes reisidele kaasa aidanud. Valu ununeb, rõõm jääb!” märkis loodusretkede korraldaja oma sotsiaalmeedia postituse lõpus.

Tema ettevõtte tegevus on viimastel aastatel aasta-aastal järjest tugevamaid tulemusi andnud. Viimane registrile esitatud majandusaruanne pärineb 2017. aastast, kui ettevõtte müügitulu küündis ligi 91 000 euroni ja kasum oli natuke üle 1100 euro. Aasta enne seda oli firma käive üle 63 500 euro ning 2015. aastal üle 33 500 euro. Ka siis tegutses ettevõte kasumlikult.