17 hullumeelset fakti Venemaa kohta

Kogu maailma meedia pealkirjad on juba mõnda aega Venemaa päralt – mõni aeg tagasi oli põhjuseks Sotši taliolümpiamängud ja veidi hiljem see, et Venemaa president Vladimir Putin otsustas Ukrainale ja Krimmile oma muskleid demonstreerida. Business Insider pani kirja 17 hämmastavat fakti Venemaa kohta, mis oleks samuti omaette pealkirja väärt.

1. Venemaa pindala on sama suur nagu planeet Plutol
Tegelikult isegi veidi suurem - Venemaa pindala on 17 miljonit km2, Pluto oma 16,6 miljonit km2.

2. Kui kõik Venemaa torujuhtmed kokku panna, ulatuks need kuus korda ümber maakera
Kui võtta arvesse kõiksugu erinevat sorti gaasi ja õli torujuhtmed, oleks nende pikkus kokku 259,913 kilomeetrit. Meie Emakese Maa ümbermõõt piki ekvaatorit on tagasihoidlikud 40 075 kilomeetrit.

3. Venemaa arvel on pool ülemaailmsest kõrgelt rikastatud uraanivarust
Venemaal on 695 tonni kõrgelt rikastatud uraani. Ühelgi teisel riigil pole sellist kogust ette näidata. Teisel kohal on USA 604 tonniga.

4. Venemaa elanike arv on alates 1993. aastast vähenenud 6,6 miljoni inimese võrra
Nii palju elanikke on USA osariigis Massachusettsis.

5. Adleri ja Krasnaja Poljana vahele ehitatud maantee hind oleks olnud odavam, kui see oleks üleni kaetud foie gras’ga (delikatess värskest maksast, mida saadakse hanede ja partide nuumamise teel – toim.)
Venemaa maksis selle Sotši taliolümpia jaoks ehitatud teelõigu eest 8,6 miljardit dollarit. Arvutati välja, et kui see tee oleks sillutatud foie gras’ga, oleks saanud seda delikatessi teele „määrida“ jumalavallatult paksu kihi. Ühe kilo foie gras’d saab kätte 88 dollariga kilo eest.

6. Venemaa maagaasi varud on nii suured, et sellega võiks täita 13,2 miljardit olümpia-suuruses ujumisbasseini
Venemaa maagaasi varud on suuruselt maailmas teisel kohal – 1,163 triljonit kuupjalga. Olümpiamõõdus ujumisbasseini mahutavus on 88 000 kuupjalga.

7. Venemaal on 9 ajatsooni. Nii palju pole ühelgi teisel riigil
Kuni 2010. aastani oli neid tegelikult lausa 11. Et teha erinevate ajatsoonide vahel transport ja kommunikatsioon lihtsamaks ja tõhusamaks, loobuti kahest. Toonane Venemaa president Dmitri Medvedev rõhutas, et see samm tugevdab ka Venemaa positsiooni „maailma globaalses infrastruktuuris“.

8. Venemaal on 87 miljardit barrelit naftavarusid. Sellest jaguks vabalt 75 aastaks
2012. aastal kasutati Venemaal umbes 3,2 miljardit barrelit naftat. Järgmised 75 aastat peaksid Venemaale üsna muretud olema.

9. Moskva metroos tehakse iga päev üheksa miljonit reisi. Seda on rohkem kui Londonis ja New Yorgis kokku.
Kõige elavama liiklusega metroopeatus on Vykhino (Выхино). Kõige sügavamal maa all asub Võidu Pargi (Парк Побе́ды) peatus, mis ulatub 85 meetrit maa alla.

10. Venemaal enesetappude protsent on kaks korda kõrgem kui Ameerikas
Venemaal teeb enesetapu 9,7 inimest 100 000-st. Ameerikas on see suhe 4,7 inimest 100 000-st. Üldarvuga jääb Venemaa Ameerikast siiski maha – 13 826 enesetappu 14 612 vastu Ameerikas.

11. Venelased joovad kaks korda rohkem kui ameeriklased
Venelased joovad nädalas 6,3 ühikut alkoholi, ameeriklased 3,3 ühikut. Tabeli tipus on Lõuna-Korea, kus nädalas keeratakse hinge alla 13,7 ühikut alkoholi.
(Alkoholiühik on 10 g puhast ehk absoluutset alkoholi. – toim.)

12. Venemaal Karatšai järve juures seistes võib ära surra
Seal saab tunnis 600 röntgenit kiiritust, mis on täiesti piisav kogus inimese tapmiseks.
Karatšai järv on väike järv Uuralites, mida Nõukogude Liidus kasutati aastaid tuumajäätmete prügilana. 1960-ndatel hakkas järv kuivama, järve põhja jäid üliradioaktiivsed setted. 1968. aastal kandis tugev tuul järvepõhjast tolmu laiali 1800 km² alale, kus elas umbes 500 000 inimest. Laiali kandunud saasta radioaktiivsus oli 185 petabekrelli, mis on võrreldav Hiroshimale heidetud tuumapommi poolt põhjustatud radioaktiivse saastega.
1978–1986 kaeti järv küll betoonplokkidega, kuid 600 röntgenit tunnis on siiski garanteeritud.

13. Venemaa 20 rikkama inimese varandus on väärt 227 miljardit dollarit. Seda on rohkem kui Pakistani SKP
Pakistanil on ette näidata kõigest 215 dollari suurune nominaalne SKP.

14. Venelased joovad aastas kuus korda rohkem teed kui ameeriklased
Venelased joovad teena aastas ühe inimese kohta 3051 naela teepuru. Ameeriklased saavad jagu kõigest 0,503 naelast teest.

15. Venemaal Baikali järves on viiendik kogu maailma mageveest
Baikal on küll poole väiksem kui Michigani järv, kuid see-eest ka maailma sügavaim.

16. Venemaal on alates 1992. aastast tapetud 56 ajakirjanikku, 64 protsenti neist mõrvati
Venemaa on maailmas ajakirjanike jaoks ohtlikkuse tasemelt viiendal kohal.

17. Venemaa müüs Alaska Ameerikale 1867. aastal 7,2 miljoni dollari eest
See tähendab, et Ameerika maksis ühe aakri maa eest vähem kui 2 senti…