Avalik sektor jaguneb valitsussektoriks ja muuks avalikuks sektoriks.

Eestis jagatakse valitsussektor omakorda kolmeks:

  • keskvalitsus,
  • kohaliku omavalitsuse (KOV) üksused
  • sotsiaalkindlustusfondid.

Muu avaliku sektori alla kuuluvad riigi- ja teiste valitsussektori liikmete osalusega kaupu ning teenuseid tootvad avaliku sektori ettevõtted (nt Eesti Energia, Tallinna Sadam) ja Eesti Pank.

Avalikus sektoris töötas 2018. aastal täistööajale taandatuna 132 225 töötajat, kellest ligikaudu 88% olid ametis valitsussektoris (116 180 inimest) ja 12% muus avalikus sektoris. Riigi ja kohalike omavalitsuste ametiasutustes tegutsev avalik teenistus 27 569 teenistujaga moodustab avaliku sektori töötajaskonnast 20,9%. Avalikest teenistujatest töötas 22 005 riigi ametiasutustes ning 5 564 kohalike omavalitsuste ametiasutustes. Üle kolmandiku (36,4%) olid eriteenistujad, sh politsei- ja vanglaametnikud, päästeteenistujad jt.

Avalikus teenistuses töötavate ametnike arv on aastaga vähenenud 720 teenistuja võrra, näitab rahandusministeeriumis valminud avaliku teenistuse aruanne.

Riigihalduse minister Jaak Aabi sõnul on haldusreformi järgselt ja riigireformiga seonduvalt nii riigi kui kohaliku omavalitsuse asutuste fookuses osutada teenuseid paindlikumalt ja efektiivsemalt võttes kasutusele kaasaegseid tehnoloogilisi võimalusi. „Mida professionaalsem ja konkurentsivõimelisem on meie avalik teenistus, seda paremaid teenuseid saame osutada oma kodanikele ja ettevõtjatele ning seda üle Eesti," ütles minister Aab.

„Nii nagu riigiteenused peavad olema kättesaadavad kõikjal Eestis, nii peab saama ka riigi heaks töötada igas maakonnas."

Riigipalgaliste töökohtade väljaviimise protsessis üle neljakümne riigiasutuse, riigi sihtasutuse ja avalik-õigusliku institutsiooni. Maakondadesse loodi uusi avaliku teenistuse ametikohti näiteks piirkonnapolitseinikud ning koliti töökohti ka Tallinnast, näiteks keskkonnaametnikud, maksu- ja tolliametnikud, statistikud, IT-spetsialistid.

Avalik teenistus on jätkuvalt suhteliselt noor - keskmine vanus oli 43,4 aastat, kuid keskmine iga on tõusutrendis. Naisi on veidi rohkem kui mehi, samas eriteenistustes on ülekaalus nooremaealised mehed. Kõrgharidusega inimeste osakaal on avalikus teenistuses oluliselt suurem kui Eestis tervikuna. Eesti kõikidest hõivatutest oli kõrgharidusega inimeste osakaal 41%, samas avalikest teenistujatest on kõrgharidusega 60%.

Riigiametnike keskmine brutokuupalk oli möödunud aastal 1 729 eurot, kasvades aastaga 6,9%, kohalike omavalitsuste ametnike keskmine brutokuupalk oli 1607 eurot, kasvades aastaga 11%. Eesti keskmine brutokuupalk kasvas möödunud aastal 7,3%, tõustes 1310 euroni. Valitsussektori tööjõukulu kasv viimaste aastate suurim ehk 9,4%, näitab aruanne.

Aruandes antakse lisaks töötajate arvudele ülevaade tööjõukuludest, värbamisest ja valikust, palgalõhest, personali voolavusest, arendus- ja koolitustegevustest, eetikast ning avaliku teenistuse seaduse rakendamisest.

Rahandusministeeriumis valminud aruanne esitatakse nüüd valitsusele ja riigikogule heakskiitmiseks. Avaliku teenistuse 2018. aasta aruandega saab tutvuda rahandusministeeriumi kodulehel.