2001. aasta Riiklike investeeringute programmi mahuks on 17,142 miljardit krooni
2001. aasta investeerimisprojektide kaasfinantseerimiseks kasutatakse erinevaid allikaid - välislaenudest rahastatakse investeeringuid 17,5 %, välisabi arvel 18,6 %, Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) vahenditest 2,6 % ja kohalike omavalitsuste eelarvetest 9,4 %. - kokku 1,357 miljardi krooni ulatuses.
Kuna riigil on raha piiratult, tuleb väga hoolikalt seada prioriteedid ja teha valikud. 2001. aasta peamised valikud on järgmised.
Hariduse ja kultuurisektori osatähtsus riigieelarve investeeringute kogumahus on järgmiseks aastaks kavandatud 24,5 %. RIP-is ajastatakse H. Treffneri Gümnaasiumi, Tõrva Gümnaasiumi ja Põltsamaa Ühisgümnaasiumi ehitused. 2001 aasta RIP hõlmab ka Kunstimuuseumi Kadrioru lossikompleksi tööde eest tasumist, Estonia teatri täielikku renoveerimist, Tartu Jaani kiriku restaureerimist, Keila ja Tartu veekeskuste ehitust ning mõisakoolimajade programmi käivitamist. Tervishoiu ja sotsiaalsektori osakaal 2001. aasta riigieelarve investeeringute mahus moodustab 6,2 %. Olulisemad projektid on Astangu Toimetulekukeskus, Mustamäe Haigla renoveerimine ja Kivimäe Haigla Kose osakonna renoveerimine. Keskkonnakaitseliste projektide kaal 2001. aasta riigieelarveliste investeeringute mahus on 5,6 %. Järgmisel aastal alustatakse 17 linna veevarustuse ning veekaitse ja mitmete jäätmekäitlusprojektide realiseerimist.
Transpordi ja teede sektori osakaal riigieelarveliste investeeringute mahus on 2001. aastal 19,2 %. 2001. aastal on kavas ehitada uusi teekatteid 55 km.
Põllumajandussektoris eraldab RIP 2001. aastal vahendeid drenaazhikuivenduse korrastamiseks kokku 10,7 tuhandel hektaril.
Kõige rohkem kulutusi (29 %) läheb järgmise aasta RIP-is riigi julgeolekule, -kaitsele ja avalikule korrale. Suur osa Päästeameti investeeringutest suunatakse päästetehnika ja autopargi ehitamiseks. RIP eraldab järgmisel aastal 50 miljonit krooni Tartu Vangla ehituseks ning 40 miljonit piirivalvele mereseiresüsteemi radaritornide finantseerimiseks. Investeeringud riigivalitsemise sektorisse moodustavad järgmise aasta investeeringute kogumahust 15,3 %, need suunatakse valitsusasutuste hoonete renoveerimiseks ja riigisoetusteks. Energeetikasektori investeeringute osakaal on järgmise aasta RIP-is 0,2 %.
Järgmisel aastal on kavandatud investeeringutoetusi kohalikele omavalitsustele 186 miljoni krooni ulatuses. 2001 moodustab riigieelarvest tehtavate investeeringute osatähtsus sisemajanduse kogutoodangus 1,4 %. Vabariigi Valitsus kiitis Riiklike investeeringute programmi aastateks 2001-2004 heaks 19. septembri istungil. Vastavalt ministeeriumite ettepanekutele on RIPi aastateks 2001-2004 arvatud 82 projekti ja programmi kogumaksumuseks on 17,907 miljardit krooni. Sellest 8,466 miljardit krooni ehk 47 % on kavandatud rahastada riigieelarvest.
