Saksamaal on hakatud rääkima, et Ida-Saksamaa järeleaintamiseks mõeldud solidaarsusmaks võib minna ajalukku. Saksamaa on suunanud Ida-Saksamaale kaks triljonit eurot investeeringuid, kuid erinevused on ikka tohutud.

30 aastat hiljem on IWH uuringu kohaselt Saksamaa 500 suurfirmast Lääne-Saksmaal jätkuvalt 93 protsenti kompaniidest. Võrreldava suurusega Ida-Saksamaal tegutsevad ettevõtted on 20 protsenti vähem produktiivsed Lääne-Saksamaa omadest.

Ka Saksamaa idaosas valitseb oskustööliste puudus.

Mis toimus majanduses kohe pärast Saksamaade taasühendmist?

Veel enne majandusliku ühendamist võeti Lääne-Saksmaal eesmärgiks erastada Ida-Saksamaa majandus. Selleks loodi erastamisagentuur, mis hindas umbes 8000 Ida-Saksamaa ettevõtte varasid ja kohustusi. 1994. aastaks oli erastamisagentuur müünud umbes 14 000 ettevõtet.

Olukord muutus katastroofiliseks. 1989. aasta tasemega võrreldes kukkus Ida-Saksamaa tööstustoodang kaks aastat pärast liitumist 73 protsendini.

Suured probleemid tekkisid omandireformiga, kuna omandused olid ebaselged. Lisaks olid Ida-Saksamaa tootmiskulud väga kõrged. Kirstunaelaks sai ebareaalselt kõrge Ida-Saksamaa marga vahetuskurss saksa marga suhtes, mis muutis Ida-Saksamaal toodetu väga kalliks. Tööjõukulud ületasid valuutavahetuse järel produktiivsust. Lääne-Saksamaa ettevõtted leidsid seetõttu, et odavam on kasutada olemasolevaid Lääne-Saksamaa tehaseid Ida-Saksama teenindamiseks kui tootmist sinna üle viia.

Infrastruktuur oli Ida-Saksamaal allpool igasugust arvestust. Telefoniühendusi polnud võimalik kiiresti tekitada. Natsi-Saksamaa aegsed kiirteed tulid uuesti remontida, sest neid polnud sõjajärgselt kuigi palju hooldatud.

Vaid aasta pärast taasühinemist kerkis uutel liidumaadel tööpuudus üle kolme miljoni inimese taseme. Kokku elas seal 16 miljonit inimest. Paljud idasakslased ei tahtnud Ida-Saksmaal toodetud rämpskaupa, kuna saadaval oli Lääne-Saksamaal toodetud kvaliteetkaup. Paljud läksid paremat tööd ja elu otsima Lääne-Saksamaale.

Edaspidi on elu tõusude ja mõõnadega paranenud. Enamusel Kesk-ja Ida-Euroopa maadel on Ida-Saksama tasemeni jõudmiseni väga pikk maa käia. Teistele piirkonna riikidele pole järeleaintamiseks kusagil kahte triljonit eurot vedelemas.