30 miljonit ussi sillutavad Ussikuningale tulevikku läbi sõnniku

Varbla valla Hõbesalu küla Ees-Lauri talu peremees Veiko Alberg teenib leiba vihmausside kasvatusega.

Vihmaussikasvataja Veiko Alberg lepib meelsasti ühe kliendi pandud nimega – Ussikuningas. Poolteist aastat tagasi oma ettevõtmist alustades tõi ta vanasse pullilauta sõnnikut sööma ja biohuumust tootma 200 kilo erilisi, just selleks otstarbeks aretatud vihmausse.

Tonnist sõnnikukompostist saab nende abiga keskmiselt 600 kilo biohuumust, millest kuivatades jääb järele 200–250 kilo toitvat maheväetist.

Ega igaüks selle peale tule, et hakata vihmausse kasvatama. Palju pole ju neidki, kes otsustavad linnaelu vahetada maaelu vastu. Veel mõni aasta tagasi elas Veiko Alberg koos naise ja kolme lapsega Tartus, juhatas rehvivahetuse ja autoremondiga tegelnud Kummikoda ning õppis ärijuhtimist.

„Eks ma ikka mõtlesin ka, mida maal tegema hakata, sest loomapidamisega polnud tahtmist tegelda. Piimakari seob igapäevaselt loomade külge, ainus mõeldav ala oleks olnud veel lihaveiste kasvatamine,” pajatab Alberg.

Seegi mõte võib reaalsuseks saada, sest kui ussikasvatus laieneb ka lauda ülakorrusele, kulub vihmausside toidulaua katmiseks aastas 500–600 tonni sõnnikut. Praegu varustavad osaühingut Ökomuld sõnnikuga loomapidajatest naabrid, aga kui loomapidamine hakkab neile üle jõu käima, tuleb Veiko Albergil ise seda tegema – ussid ei tohi nälga jääda.