„40% tööandjatest plaanivad tõsta lähiajal töötajate põhipalkasid, mis peegeldab endiselt tööjõupuudusest tulenevat palgasurvet, millega tööandjad kohaneda proovivad. Samas võime märgata ka esimesi palgatõusu pidurdumise märke – möödunud sügisel oli vastajate seas rohkem organisatsioone, kus põhipalgad olid viimastel kuudel tõusnud, samuti rohkem neid, kus lähiajal palgatõusu kavandati," ütles CVKeskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt ligi 40 000 inimesele tööd andva 500 ettevõtte seas läbi viidud uuringut.

Kõigil oma organisatsiooni töötajatel soovib lähiajal põhipalka tõsta 18% vastanud tööandjatest.

Teistes uuringus osalenud ettevõtetes puudutab kavandatud palgatõus osasid töötajate gruppe või üksikuid töötajaid. Tööandjate plaanitav palgatõus jääb enamasti 5%–6% piiridesse. Enam kui kolmandik (37%) tööandjatest ei kavatse palkasid muuta, pea neljandik (23%) ei ole praeguseks ajaks veel palgamuutuste osas oma otsust langetanud ja väike osa (0,2%) tööandjatest plaanib palku hoopis langetada, mis puudutab aga ainult üksikuid töötajaid.

Kõigil oma organisatsiooni töötajatel soovib lähiajal põhipalka tõsta 18% vastanud tööandjatest. Teistes uuringus osalenud ettevõtetes puudutab kavandatud palgatõus osasid töötajate gruppe või üksikuid töötajaid. Tööandjate plaanitav palgatõus jääb enamasti 5%–6% piiridesse,“ lisas Henry Auväärt. „Enam kui kolmandik (37%) tööandjatest ei kavatse palkasid muuta, pea neljandik (23%) ei ole praeguseks ajaks veel palgamuutuste osas oma otsust langetanud ja väike osa (0,2%) tööandjatest plaanib palku hoopis langetada, mis puudutab aga ainult üksikuid töötajaid.“

70% tööandjatest plaanib värvata uusi töötajaid
Uusi töötajaid kavatsevad järgneva kuue kuu jooksul palgata 70% tööandjatest ja lisatöökohti soovitakse luua 39% ettevõtetes. „Enim otsivad tööandjad tööturult spetsialiste – pea igas teises (45%) töötajate värbamist planeerivas ettevõttes soovitakse tööle võtta just spetsialiste. 33% tööandjatest kavatseb värvata ka oskustöölisi (sh sõidukijuhid ja masinaoperaatorid), 27% lihttöölisi, 23% klienditeenindajaid. Kõige väiksem vajadus on hetkel kontoriametnike järele,“ lisas Auväärt.