Avastus tehti seoses sellega, et valitsus on majanduslanguse ja ELi nõudmiste tõttu asunud rangemalt uurima neid inimesi, kes maksudest kõrvale hoiavad või trahve ei maksa. Luubi alla on teiste seas võetud ka riigiametnikud, vahendab Reuters.

Nimetatud maksuametnikel arvestatakse trahvisummad maha nende veebruari palgast. Samuti kavatsetakse märtsis kontrollida ligi 50 000 muud riigiametnikku, et selgitada, kui korralikult nad on oma makse ja trahve maksnud. Esiteks vajab riik majanduslanguse ajal ka kõige väiksemaid rahasummasid, teiseks aga tahab Euroopa Liit, et Bulgaaria võimud korruptsiooni ja rahalise korralagedusega paremini võitleks.

Euroopa Liit kavatseb olukorrale hinnangu anda selle aasta juulis ning halbade tulemuste korral võib ELi vaeseim riik taas mitmetest eurotoetustest ilma jääda. 2008. aastal näiteks külmutas Brüssel riigis valitsevale korruptsioonile viidates miljoneid eurosid abiraha.

Samas on Bulgaarial põhjust ka mõne asja pärast uhkust tunda. Näiteks oli kärbete ja lisatulude leidmise tõttu 2009. aasta eelarvedefitsiit Euroopa Liidu riikide seas kõige väiksem — 0,8 protsenti SKPst. Kuid ometi tuleb tunnistada, et ülemaailmne majanduskriis on Bulgaariale rängalt mõjunud juba ainuüksi seetõttu, et see lõpetas 12 aastat järjest kestnud majanduskasvu.