48 tundi nädalas ja ei põrmugi rohkem!
Neist kõige olulisem on punkt, mille järgi võib euroliidu riikides töötada nädalas kuni 48 tundi.
Muutub veel see, et igasugune valvelolek, mida tööandja nõuab, loetakse täieõiguslikuks valveajaks. Olete kodus ja tööd nagu ei teegi, kuid valmis tööandja käsu peale tööpostile tormama? Järelikult on see tööaeg, mille eest on ette nähtud töötasu või puhkeaeg. Samas jäi direktiivi sisse üsna vabad käed andev punkt: kollektiivlepingute, kohalike seaduste või tööturu osapoolte kokkuleppe järgi võib asjasse suhtuda erinevalt.
Oluline muudatus on, et töötajad, kel on mitu töölepingut, võivad kokku töötada vaid 48 tundi nädalas. Või seegi, et töötajad võivad ise teha tööandjatele ettepanekuid, kuidas tööaega korraldada, ning viimased peavad nendega arvestama. Välja arvatud juhul, kui “töökorralduse muutustest tööandjale tulenev kahju on töötaja saadud kasuga võrreldes ebaproportsionaalne”, seisab selgituses.
Millal direktiivimuudatused kehtima hakkavad, see pole ka nende esitajatele eriti selge. Pressikonverentsil ütles direktiivi autor, hispaanlasest europarlamentäär Alejandro Cercas, et esmalt tuleb tööd teha liikmesriikidega, kes muudatustesse umbusklikult suhtuvad. Eestit selles nimekirjas polnud. Siinkohal ongi huvitav ära tuua eestlastest hääletajate seisukohad: kuuest parlamendiliikmest kolm hääletasid tööajadirektiivi poolt, kaks vastu ning Andres Tarandi nime taga seisis pikk kriips. Vastuhääle andsid Toomas Savi ja Tunne Kelam.
