500kroonine võlg võib laenuvõtmise nurja ajada


500kroonine võlg võib laenuvõtmise nurja ajada
----

Maksehäireregistrisse on kantud umbes 60 000 eraisikut, kellest suurem osa on võlgu EMT-le või järelemaksukaartide eest. 500kroonine telefonivõlg võib aga muutuda takistuseks pangalaenu saamisel, kirjutab Äripäev.

Krediidiinfo asedirektori Alar Jägeri sõnul on praegu maksehäireregistris kõige rohkem EMT-le võlgu olevaid eraisikuid. “Teine suur osa on igasuguste järelmaksude võlgnikud,” ütles Jäger.

Maksehäireks loetakse võlgnevust alates 500 kroonist koos intresside ja viivistega. Jägeri sõnul pärineb info maksehäirete kohta maksehäireregistri liikmetelt või teistelt andmeid edastanud krediteerijatelt. Maksehäireregistri liikmed on pangad, EMT, Radiolinja ja Tele2.

Maksehäire on laenusaaja rahalise kohustuse täitmata jätmine rohkem kui 45 päeva arvates maksetähtpäevale järgnevast päevast. Andmed maksehäirete kohta säilitatakse ja hoitakse andmebaasis nähtavad seitse aastat.

EMT krediidikontrolli osakonna juhataja Anu Pragi ütles, et võlglaste arvu ja võlasummat EMT ei avalikusta. “Kui aga vaadata sidepiirangute ja lepingute lõpetamise trendi, siis absoluutarvuna on see tõusev, põhjuseks klientuuri kasv, kuid suhtarvuna langev,” lisas ta.

“Laenutöötajad teevad iga laenutaotleja kohta päringu maksehäirete registrisse, et kontrollida inimese maksekäitumisharjumusi,” rääkis Hansapanga meediasuhete juht Kristiina Tamberg. “Iga üksikjuhtumit vaadatakse eraldi – arvesse läheb inimese üldine maksekäitumine, tema maksekäitumine meie ettevõtte suhtes, võlgnevuste kestus ja suurus. Seega ei saa tõmmata täpset piiri, kui suured ja kui ammused võlgnevused võivad olla põhjuseks näiteks suurema riskipreemia lisamisel laenu väljastamisel.”

Kui kliendil peaks laenu taotlemise hetkel olema võlgnevusi, palume tavaliselt need ära maksta, lisas Tamberg.

Krediidiotsuse tegemisel vaatab Ühispank laenutaotleja senist krediidiajalugu pangas ning Krediidiinfo andmebaasi.

“Kehtivate maksehäirete korral ei tehta positiivset laenuotsust enne, kui maksehäired on likvideeritud,” selgitas Ühispanga eralaenude arendusjuht Triin Messimas. “Varasemate maksehäirete puhul analüüsitakse põhjalikult iga klienti eraldi.”