„Tegemist on positiivse tõusutrendiga, mis näitab, et hankijad usaldavad süsteemi ja on e-hangete eelistest järjest teadlikumad. Lisaks rahalisele kokkuhoiule soodustab e-hange konkurentsi ning parandab riigihanke kvaliteeti,“ selgitas rahandusministeeriumi asekantsleri ülesandeid täitev Agris Peedu, teatas rahandusministeerium.

E-hangete rakendamiseks on Euroopa Liidus tehtud tööd aastaid ja parima tulemuse saavutamiseks peavad liikmesriigid kaheaastase üleminekuperioodi järel hakkama hankeid ainult elektrooniliselt läbi viima. Juba järgmisest aastast peavad hankijad Eestis vähemalt 50 protsendi ulatuses võimaldama pakkumuste ja taotluste elektroonilist esitamist.

Mitmed hankijad on siseriikliku e-hangete eesmärgi juba täitnud. Aasta alguse edumeelsemad e-hangete korraldajad on Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (100%), Keskkonnaamet (95%), Registrite ja Infosüsteemide Keskus (83%) ja Tallinna Tehnikaülikool (65%). Samas on jõuliselt e-hangetega algust teinud ka Rakvere Ametikool (50%), Tartu Linnavalitsus (33%), ja Sihtasutus Innove (31%).

E-hangete osakaalu tõusu näitab ka suur huvi e-riigihangete keskkonna kasutajakoolituste vastu, mida rahandusministeerium korraldab kord kuus tasuta nii hankijatele kui pakkujatele.