Föderaalreserv ja teised pangad püüdsid Lehmani päästa, kuid läbirääkimised ei kandnud vilja. Tegemist oli USA ajaloo suurima pankrotiga. Investeerimispanga bilansimaht oli 600 miljardit dollarit. Pangale mõjus halvasti suur finantsvõimendus (2007. aastal 31:1) ja tegevus rämpshüpoteeklaenude turul.

Tagajärjeks oli üle maailma rahaturu sisuline külmumine, mille kaudu pangad oma igapäevategevusi ja kliendiarveldusi finantseerivad. Kui keskpangad ei oleks sekkunud, oleks kogu finantssüsteem nagu doominokivikesed üksteise järel kokku kukkunud.

Kuid Lehman Brothersi häving ei olnud mingisugune üksikjuhtum. Päev pärast Lehmani pankrotti päästis USA valitsus kindlustusseltsi AIG. Palju küsitavusi tekitas nii tol ajal ja praegugi see, miks päästeti investeerimispank Bear Sterns, kuid mitte Lehman Brothers. Finantsturgudel valitses paanika – kes kukub järgmisena kokku?

Pankade pöörasele riskivõtule järgnes riskidest hoidumine, mis ei ole veel tänase päevani päris lõppenud. Valitused päästsid nii USAs kui Euroopas panku. Avalikkuse huviorbiiti sattusid pangajuhtide hiiglaslikud töötasud. Näiteks küsiti USAs parlamendikomitees Lehman Brothersi juhilt Richard Fuldilt, et kas peate õiglaseks 480 miljoni dollarilise töötasu endale jätmist kui teie ettevõte on nüüd pankrotis. Fuld vastas, et ta on saanud kaheksa aasta jooksul umbes 300 miljonit dollarit töötasu.

Tekkis protestiliikumine Occupy Wall Street. Nõuti pankadele karmimate piirangute seadmist, mis on läinud kohati finantssektori liigse reguleerimiseni. Samuti hautakse kättemaksuks finantstehingute maksu, mis küll tabaks lõpuks kaudselt pankade kliente.