77 000 inimest asutab Eestist lahkuma
Konkreetsete ettevalmistusteni, nagu tööle kandideerimine ja keele õppimine, on jõudnud 43 000 inimest, selgub sotsiaalministeeriumi reedel tutvustatud Eesti tööealise rahvastiku väljarändepotentsiaali käesoleva aasta uuringust, teatas BNS.
Rahvaarvu vähenemine väljarände tõttu mõjutab pikema aja jooksul Eesti majandust ja ühiskonda negatiivselt, sest väljaränne võimendab rahvastiku vananemise protsessiga kaasnevaid probleeme. Varasemad uuringud kinnitavad, et väljarändajateks on enamjaolt noored ja täiseas tööinimesed, see tähendab, et riigi seisukohast on tegemist potentsiaalsete maksumaksjate ja töökäte arvu vähenemisega.
Nagu selgub uuringust, soosivad palkade langemine ja tööpuudus väljarännet Eestist. Töötus puudutab eriti teravalt noori, mehi, madalama kvalifikatsiooniga ja maapiirkondadest pärit elanikke, kelle valmisolek välismaale tööle minna on võrreldes teiste rühmadega suurem. Samas on välismaale tööle minna soovijad halvemini ette valmistatud kui varasematel aastatel, millest lähtuvalt võib tegelik rändekäitumine osutuda ütlustega vähem sarnaseks kui varem.
Mida kauemaks välismaale tööle jäädakse, seda väiksem on tõenäosus, et tullakse tagasi Eestisse. Uuringu tulemused kinnitavad, et 15 protsenti nendest, kes on teinud konkreetseid ettevalmistusi välismaale tööleasumiseks, soovib Eestist lahkuda alatiseks. Suurem osa soovib siiski välismaal töötada ajutiselt, kas siis lühemat või pikemat aega.
Tegevusalade analüüsist selgub, et väljarändepotentsiaal on väga suur ehitussektoris, kus praegu on tegu ülepakkumisega. Samas on väljarändajate jagunemine teiste ameti- ja tegevusalade järgi sarnane tööealise rahvastiku keskmise jaotusega ning väljarändest tingitud surve palkade tõstmisele ei näi olevat suur. Analüüsist selgub, et "sinikraede" hulka kuuluvad oskustöölised on paremini ette valmistatud ja informeeritud ning nad on valmis asuma välismaale tööle pikemaks ajaks kui valgekraed.
Seoses tööjõu vaba liikumisega ei ole täpset ülevaadet välismaal töötavatest Eesti elanikest. Samuti ei ole kindlalt teada, millised on väljarännanute oskustase ja haridus, mistõttu on rändemõjude hindamisel jäädud spekulatsioonide tasemele. Nii ei pruugi tööjõu osaline lahkumine avaldada negatiivset mõju majanduslikule heaolule niikaua, kuni lahkujad on eelkõige madalama kvalifikatsiooniga ja/või töötud inimesed, kellel avaneb välismaal võimalus teenida sissetulekut seni, kuni Eestis selleks võimalusi ei ole.
Uuringust selgub, et potentsiaalsete väljarändajate seas on iga neljas töötu ja 23 protsenti õppurid. Uuring näitab veel, et välismaal töötamise ajal käis Eestis kodus vähemalt korra kuus 43 protsenti vastanuid ja üldse ei käinud 24 protsenti.
Tunamullu, mil majanduskasv pöördus negatiivseks ja tööpuudus kasvas kiiresti, leidsid piiri taga tööd inimesed, kes muidu oleksid tõenäoliselt olnud töötud. Eesti tööjõu-uuringute andmetel töötas mullu välismaal 19 000 inimest, kellest tuhatkond olid ülemöödunud aastal töötud. Tõenäosus, et nad oleksid rakendust leidnud Eesti tööturul, ei ole kuigi suur.
Ka seekordse uuringu tulemustest selgub, et välismaal töötamise kogemusega inimestest olid kümme protsenti enne välismaale tööleasumist töötud. Seega võib väita, et töötajate suurenenud mobiilsus ja tööturgude avamine on aidanud Eesti majanduses šokke leevendada.
Uuringust selgus, et noored on endiselt kõige suurema väljarändepotentsiaaliga vanuserühm. Noorte tahe töötada välismaal seostub suuremal määral sooviga silmaringi avardada ja ennast erialaselt täiendada kui ülejäänutel ning ka nende eelistatud välismaal viibimise aeg on lühem.
Uuringust selgub, et 36 protsenti kõrgema haridustasemega potentsiaalseid väljarändajaid asuks välismaale tööle lühemaks perioodiks kui üks aasta ning jäädavalt soovib lahkuda 15 protsenti.
Uuringu raames küsitleti 1511 inimest vanuses 15-64 aastat.
